Eesti 200: Tulevikus peaks maksud olema rohkem astmelised

 (102)
Eesti 200 esimees Kristina Kallas
Eesti 200 esimees Kristina KallasFoto: Priit Simson

Eesti 200 tervitab peaministri soovi pidada maksudebatti, kuid ergutab peaministrit olema julgem uute ideede välja käimisel ja mõtlema rohkem kastist välja. Üle tuleks vaadata kõik põhimõtted, millest lähtuvalt on kehtestatud kõik tänased maksud.

Avaldame erakonna avalduse täies mahus:

Eestile tuleks kasuks praegu harjutus, kus võtta ette valge paber, kirjutada sinna summa, mis täna on vaja ühiskonnalt kokku koguda, ja siis mõelda, millistest kohtadest oleks täna kõige nutikam see summa kokku koguda. Kolmkümmend aastat on pikk aeg selleks, et süsteemile korralik inventuur teha. Näiteks ei ole mõistlik, et me maksustame väga kõrgelt tööjõudu, samas kui tegemist on meie kiiresti kahaneva ressursiga. Maksukoormus peab liikuma mujale. Digitaalses Eestis, kus arvutusi teevad masinad ja usaldus maksusüsteemi vastu on kõrge, ei ole vaja enam kinni pidada ka maksu ühetaolisuse dogmast.

Eesti 200 juhatus teeb valitsusele järgmised ettepanekud maksude muutmise osas. Esiteks, teeme ettepaneku kaaluda astmelise käibemaksu kehtestamist. Käibemaksu määr kaupadele ja toodetele tuleb panna sõltuvusse nende ökoloogilisest jalajäljest. Kõrgemalt tuleb maksustada neid kaupu, mis raiskavad liigselt ressursse ning reostavad keskkonda. Astmeline käibemaks võimaldab eelistada kodulähedast kaupa, kuna reeglina on selle ökoloogiline jalajälg väiksem. Ressursside maksustamiselt liikuda samm sammult lõppkauba ja tarbija käitumist mõjutava maksusüsteemi poole, mis lähtuks mõjust looduskeskkonnale ja kliimale.

Teiseks, tööjõumaksud vajavad põhjalikku remonti. Tööandja koormus maksude maksmisel peab vähenema, töövõtja vastutus suurenema. Sotsiaalmaksu teatud osa maksmine tuleb teha töötaja kohustuseks. Ideaalis peab sotsiaalmaksu tervishoiu kindlustuse osa määr olema sõltuvuses töötaja tervisekäitumisest. Mida parem on töötaja tervisekäitumine, seda väiksem on tema tervishoiu kindlustuse maksumäär. Pikas plaanis suunab selline maksusüsteem inimesi tervislikuma eluviisi suunas ning vähendab meie ühiseid kulutusi tervishoiule. Tervislik eluviis omakorda pikendab tervelt elatud aastate arvu ning võimaldab inimestel kauem püsida aktiivsetena vähendades sellega koormust ka riigi pensioni- ja sotsiaalsüsteemi kuludele.

Lõpuks, tulumaksu astmelisus peab lisaks sissetuleku suurusele arvestama ka maksja vanust – tulumaksu määr peab olema väiksem noortel ja pensioniealistel töötajatel. Selline maksusüsteem leevendab suurt maksukoormust tööjõule ja aitab noortel ja eakatel tööturul püsida. Ka hoiab see noori pigem tööl Eestis ega soosi niivõrd välismaale tööle suundumist. Tänane süsteem, kus töötav vanaduspensionär või tudeng maksavad sama määraga maksu kui oma karjääri haripunktis olev inimene, ei ole mõistlik lahendus arvestades meie üldisi tööturu trende.

Eesti 200 peab oluliseks, et maksudebatt ei sumbuks aruteluks peenhäälestuse finesside üle, vaagides mitme grammist kuldketti või mitme meetrist sõiduautot peaks hakkama maksustama. Väikesel riigil on erandlik võimalus olla julgem kui keegi teine uudsete süsteemide katsetamisel. Härra peaminister, rohkem julgust uudsete ideede ellu rakendamisel!