Eesti 200 algatas rahvaalgatuse koolijuhtide valimise protseduuri kohta

 (41)
Kiviõli koolipere meeleavaldus Lüganuse vallavalitsuse ees
Kiviõli koolipere meeleavaldus Lüganuse vallavalitsuse eesFoto: Kaspar Pokk

Erakond Eesti 200 algatas täna allkirjade kogumise kampaania selleks, et riigikogu asuks arutama koolijuhtide valimise protseduuri. Algatajate eesmärgiks on tõstatada arutelu selle üle, kellel peaks olema õigus otsustada kooli puudutavaid suuri küsimusi, eelkõige kooli juhi tööle võtmist ja vallandamist.

"Kool, see on eelkõige koolikogukond – õpilased, õpetajad, vanemad, vilistlased, kooli toetavad organisatsioonid ja ka kooli pidaja. Kehtiv seadus ei võimalda aga koolikogukonnal, keda esindab hoolekogu, koolijuhi ametisse valimisel või ametist vabastamisel kaasa rääkida. See teebki meile muret," selgitas erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas.

"Täna on see õigus üksnes kooli pidajal ja kogukonna kaasamine sõltub kohaliku võimu poliitilisest kultuurist. Me oleme kahetsusväärselt aga näinud viimasel ajal, et liiga sagedased on juhtumid, kus kohalik poliitiline kultuur veab koolikogukonda alt ning koolijuhi valimise või vallandamise otsused on langetatud koolikogukonna arvamust kuulda võtmata või lausa risti vastupidiselt kogukonna seisukohale," lisas Kallas.

Eesti 200 loodab, et rahvaalgatusega tõstatub laiema aruteluteemana küsimus kooli pidaja kompetentsidest kaasaegse haridusasutuse pidamisel, aga ka arutelu, milline on professionaalne koolijuht ja mille järgi me hindame koole ja ühtlasi ka koolijuhtide tööd.

"Meie aruteludel koolijuhtide ja lastevanematega on teemana kogu aeg üles kerkinud küsimus sellest, kas väike vallavalitsus või isegi linnavalitsus omab piisavat kompetentsi selleks, et teha pädevaid otsuseid kooli juhtimise osas. Skeptitsismi ja rahulolematust on selles küsimuses palju ja see vajab ühiskondlikku arutelu," selgitas ettepaneku üks algatajatest Lauri Hussar.

Seotud lood:

"Meil on pidevalt kasvanud hariduslik ebavõrdsus ja kahjuks on siin näha mustrit nende kooli pidajate vahel, kes on seadnud haridusse investeerimise endale prioriteediks, ning nende vahel, kes üksnes täidavad seadusest tulenevaid minimaalseid nõudeid kooli pidajana," märkis Kallas. "Kahjuks ei ole harv ka selline praktika, kus kooli pidaja teeb otsuseid üksnes enda võimukoalitsiooni huvidest lähtuvalt. Teatud Eesti piirkondades on see tavaks olnud juba mitukümmend aastat ning sealt on tulemusena näha ka koolihariduse kvaliteedi maha jäämist muust Eestist," selgitas Kallas.

Eesti 200 loodab vajalikud kodanike allkirjad kokku saada võimalikult kiiresti selleks, et saaks alustada arutelu riigikogus.