Eesmärk: 50 miljonit tuleb kulutada ja kõik!
Peagi valmis tema ministeeriumis seaduseelnõu, mille järgi peaksid alates järgmise aasta esimesest jaanuarist kolme- ja rohkemalapselised pered saama taotleda riigi sihtasutuse Kredex kaudu riigilt toetus oma kodulaenu põhiosa tagasimakse jaoks kuni 1500 krooni ulatuses. Kuid peenkirja olid lisandunud klauslid. Toetust saaksid vaid pered, kes saavad kolmeliikmeliseks 2008. aastal, kuid mitte juba olemasolevad lasterikkad pered; toetust makstakse mitte pikemalt kui kümne aasta jooksul ja toetuse saaja peab saama võtta laenu jne. Sel viisil, nagu ütleb eelnõu seletuskiri, lahendatakse lasterikaste perede eluasemeprobleemid.
Ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil pole seaduse ilmne eesmärgitus tähelepanuta jäänud. Rahandusministeerium teatas kiiresti saabunud neljaleheküljelise kirjaga, et nii kitsas seadus enda seatud eesmärke ei saavuta. “Eelnõu sunnib toetuse saamiseks võtma laenu, samas ei ela kõik toetuse saajate hulka kvalifitseeruvad pered enda omanduses oleval elamispinnal, vaid näiteks üürivad või elavad vanemate juures,” viitavad nad ilmsele asjaolule, mis MKM-il on jäänud kahe silma vahele. Veelgi enam, nad juhivad otsesõnu tähelepanu ka sellele, et vaatamata sellele toetusele ei saa paljud suurpered ikka laenu võtta, sest nad on lihtsalt liiga vaesed.
Sotsiaalministeeriumi ahjusoe otsus jätta eelnõu kooskõlastamata on veelgi otsekohesem. “Meie arvates ei täida see seletuskirjas kirjeldatud eesmärki,” kirjutavad nad. Lasterikaste peredega tuttav ministeerium leiab, et seadus pole mõttekas, sest toetust saavad vaid järgmisest aastast kasvavad pered; potentsiaalseid peresid, kes võiksid toetust saada, on Eestis elavast 17 277 perest umbkaudu vaid 600. Lisaks väidavad nad novembri alguses valminud värskele suurperede uuringule toetudes mitte just suureks üllatuseks, et “keskmine kolme ja enama lapsega pere ei ole suuteline taotlema laenu ning neile ei ole enda eluaseme renoveerimine hetkel jõukohane”.
Eelnõu suhtes skeptilistega ühineb ka poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk, kes on Eesti peretoetuste süsteemi arengul silma peal hoidnud. Tema sõnul vajaks seadus nii oma eesmärkide kui ka sisu mõttes põhjalikumat analüüsi. “Esmapilgul näib, et see ettepanek tooks Eesti juba niigi killustunud peretoetuste süsteemi seda veelgi juurde. Teine küsimus on see, kas see suurendab või vähendab ebavõrdsust. Kui vaadata tulumaksuvabastust või vanemahüvitist, siis mõlemad süsteemid toetavad peamiselt suuremate sissetulekutega inimeste perekondi,” küsib ta.
Niisiis peaks siililegi selge olema, et sellisel kujul plaanitav eelnõu ei lahenda neid probleeme, milleks see on mõeldud. Mis järeldusi on sellest teinud MKM? Abiminister Siim Valmar Kiisler ütleb, et vaesuse leevendamisel ning sellel seadusel pole miskit ühist. “Vaesusprobleemi see ei lahenda. Väga vaeste toetamise loogika eeldaks pigem seda, et neile peaks ostma eluaseme, mida selle 50 miljoni eest saaks vaid mõni. See oleks üsna sotsialistlik lähenemine,” ütleb ta ja lisab varjamata, et seadus toetab eelkõige toimetulevaid peresid. “See annab selge sõnumi, et riik paneb keskmistele peredele õla alla.”
MKM-i pressiesindaja Kalev Vapper tõdeb samuti, et vaeste suurperede probleemidele lahendust ei nähta. “Keegi ei oska öelda, kuidas vaesemaid aidata nii, et tegemist poleks populismiga ehk kogu süsteem oleks hästi kontrollitud,” räägib ta.
Ühesõnaga, kuigi seaduse eelnõu justkui lubab toetada lasterikkaid peresid ning vähendada nende vaesusriski, pole see nii.
Lisaks, kas tasub teha seadust, mille järgi 50 miljoni kulutamine maksab omakorda kolm miljonit, mis tekib täiendavast paberiliigutamisest. Selle küsimuse peale järgneb Kiislerilt pikk paus. “Kas see on seletuskirjast?” küsib ta. “Selge on see, et mida väiksem on toetuse absoluutväärtus, seda suuremad on ka selle haldamise kulud,” räägib Kiisler, kuulnud, et see fakt pärineb tõesti seletuskirjast.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi, kes on konkreetse plaani suhtes siiski skeptiline, ütleb, et raha kulutatakse igal juhul ära. “Kuidagi see 50 miljonit igal juhul perede toetamiseks kulutatakse, sest see on koalitsioonileppes selleks ette nähtud,” lubab ta.
Kui küsime Kiislerilt, mis saab, kui see eelnõu partnerite heakskiitu ei leia (mida ta pole ka leidnud), pole tal alternatiivi pakkuda. “Jätkame nende veenmist, sest see on mõistlik asi. Selle seadusega lahendatakse üht väga konkreetset probleemi.”
Mis probleemi see eelnõu lahendab? “Kodutoetuse seadus on parim lahendus selleks, et need 50 miljonit saaks otstarbekalt kulutatud,” ütleb Vapper. Miks mitte jätta 50 miljonit kulutamata? “Meil pole teist plaani, ainult see ettepanek. 50 miljonit on riigi mõistes ka kaduvväike summa,” vastab ta.
Viielapseline pere laenu ei saa
•• Eha Kapi seitsmeliikmeline pere on üks neist umbes 8500 Eesti lasterikkast perest, kelle eluase vajab värske uuringu järgi kapitaalremonti või on vaja tuge uue eluaseme soetamisel, sest neile endile käib see lihtsalt üle jõu. Viielapseline pere elab Saku külje all Jälgimäe mõisas, kus 1841. aastal sündis Nikolai von Glehn — ning sinna aega näib see ehitis ka oma väljanägemise järgi jäänud olevat.
•• “Külmetamisega me oleme juba harjunud,” ütleb pereema Eha, kelle sõnul annab ahi sooja kõige rohkem kaks tundi. Pliit on katki, seda ei köetagi. Tualett asub õue peal, majja tuleb vaid külm sogane joogikõlbmatu vesi. Joogivett tuuakse naabri kaevust ning lapsed käivad end pesemas Saku päevakeskuses.
•• “Korstnapühkija ütles, et katuse vajutab juba käega sisse. Kui sellega peaks midagi juhtuma, ma ei tea, mis siis saab. Kas omanik hakkab parandama?” küsis Kapp.
•• “Me ei saa laenu, et teise kohta minna,” rääkis ta. Üüri maksab pere kahe toa eest selles majas 1500 krooni kuus. Pereisa teenib küll ligi 10 000 krooni kuus, kuid pank pakub maksimaalseks laenusummaks perele vaid 650 000 krooni — selle eest just uut kodu ei osta. Ema on hetkel kodus koos väikese kaheaastase erivajadustega lapsega.
•• “Mugavustega korterit üürides ei tuleks me rahadega välja,” ütles Kapp. Samas märkis ta, et korterisse nad suure perega ei tahagi väga elama minna, kuna seal tekib nende kogemusel palju tüli naabritega, kellele ei meeldi lastega pered. “Aga et sellist sara ei saa me ka endale soetada, see ajab hinge täis küll!” tõdes ta vana talumaja poole viibates. Riigilt saab pere vaid tavapäraseid lapsetoetusi.
•• “Ma ei oskagi mingit lahendust välja pakkuda,” vastas Kapp, mida valitsus peaks tema arvates tegema, et suurperesid eluaseme probleemide lahendamisel aidata. Ta tõdes, et kõik pered on siiski väga erinevad ning vajadused samuti. Kuid näiteks 1500 krooni kuus laenu tagasi maksmisel neid ei aitaks, sest neil on võimatu seda taotledagi.
•• “Suurperede põhiprobleem on, et toidu ja laste kooli saatmiseks raha jätkub, aga eluasemesse ei saa midagi investeerida — selleks ei jää midagi üle,” kinnitas Eesti lasterikaste perede liidu president Kalmer Hütt.
