Eesmaa: Vene komisjoni visiidi edasilükkamisel puudub loogiline põhjus
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ütles BNS-ile, et Vene riigiduuma väliskomisjoni Eesti-visiidi ärajäämise põhjused paistavad olevat mujal, kui seda on hetkel väljendatud.
„Ei saa teha järeldust, et Eesti arvamused parlamentide tasandil piirilepingu oleks kuidagi muutunud. Oleme kutsunud nad külla, Puškov on vastanud jaatavalt. Kõik oli tehtud selleks, et istuda ühise laua taha. Teha enne esimest ühist istungit järeldus, et ei saa ühise laua taha istuda, kuna meie arvamus on muutunud, ei pea mitte kuidagi paika. Arvamusi pole omavahel üldse esitatutki,“ kinnitas Eesmaa.
Tema sõnul on veider, et Venemaa viitab visiidi ärajäämise põhjendusena Eesti välisministri Urmas Paeti intervjuule, mis olla sisaldanud kaht ebatäpsust. Isegi kui mingeid ebatäpsusi oli, ei peaks välisministeeriumi tasandil öeldu väärama parlamentide tasandil toimuma pidanud kohtumist.
„Mulle isiklikult jääb küll mulje, et tegelik põhjus on kuskil mujal. Meie oleme senisel arvamusel, et kahe riigi väliskomisjonid võiksid Vene-Eesti piirilepingu küsimust arutada. Edasilükkamisel puudub loogiline põhjendus,“ nentis Eesmaa.
Tegelikku põhjust visiidi edasilükkamiseks ei osanud ta pakkuda, kuid lisas, et ju siis on otsustatud, et praegu ei ole parlamendikomisjonide tasandil piirilepingu aruteluks õige aeg.
„Toonitan, et meieni ei ole Puškovilt jõudnud visiidi edasilükkamise kohta mingit kirja ega vastust, kogu materjal pärineb meediast,“ sõnas Eesmaa.
Vene riigiduuma saadikute visiit Tallinnasse lükkub edasi seoses Venemaa ja Eesti vahelise üksteisemõistmise puudumisega piirilepingu küsimuses, ütles teisipäeval duuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov.
"Meie komisjon pidas otstarbekaks novembrisse kavandatud sõidu edasilükkamist hilisemale ajale, kui pooled naasevad üksteisemõistmise juurde piirilepingu küsimuses," vahendas uudisteagentuur Interfax Puškovi sõnu.
Puškov osutas, et hiljutises usutluses Läti meediale rääkis Eesti välisminister Urmas Paet vajadusest, et pooled reageeriksid adekvaatselt ajalooliste faktide moonutamisele.
Eesti ja Vene parlamentide väliskomisjonid kohtusid viimati 2006. aasta mais Pihkvas. Riigiduuma väliskomisjoni delegatsioon külastas Tallinna viimati 2005. aasta veebruaris. 2006. aastal leppisid komisjonid kokku, et järgmine kohtumine toimub sama aasta sügisel, kuid siiani ei ole uut kohtumist aset leidnud. Kahe riigi väliskomisjonid on Eesti iseseisvuse taastamise järel kohtunud kokku viis korda.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisati sisepoliitilistel põhjustel seadusele preambul, mille kohaselt pidas riigikogu lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.
