President on tema sõnul ametisse valitud, et öelda välja oma arvamusi, eriti kui see kattub rahva arvamusega, ütles Eesmaa Delfile. Tänasel märtsiküüditamise 64. aastapäeval tehtud avaldus näitab ka Eesmaa sõnul, et vanad haavad veritsevad endiselt.

Venemaalt sooja vastuvõttu Ilvese sõnum Eesmaa hinnangul ei saa, aga samas ei uskunud Eesmaa, et see võiks mõjutada praeguseid läbirääkimisi piirilepingu allkirjastamiseks.

"Venemaal on aastaid räägitud, et on vabandatud ja režiim on hukka mõistetud," lausus Eesmaa. Seetõttu on Venemaal palju neid, kes küsivad taolisi sõnumeid kuuldes, et kaua Venemaa veel vabandama peab, kuigi on ka teisi, kelle arvates on vabandamine endiselt aktuaalne.

Ilves nõudis küüditamise eest vabandust, sest tema arvates pole Venemaa selle eest veel vabandanud. "Miks arvatakse Venemaal, et juba on vabandatud?" Eesmaa selgitas, et Nõukogude Liidu viimane juht Mihhail Gorbatšov ja mitmed teised riigijuhid on tunnistanud, et Nõukogude Liidu ajaloos oli palju ebaseaduslikke sündmusi ja kuritegusid. Seda ülestunnistust tõlgendasid nad ka nende eest vabandamisena ja Eesmaa mälestuste kohaselt võis see olla Gorbatšov ise, kes küsis, et kui mitu korda on vaja vabandada. Ka praegused Venemaa riigijuhid võivad seetõttu mõelda, et juba on vabandatud ja teema peaks seega olema päevakorrast maas.

Kas Venemaa peaks siis konkreetselt küüditamise eest vabandama? Eestis puudutas küüditamine pea iga suguvõsa, ka Eesmaa suguselts kannatas. Ta jättis küsimuse lahtiseks. "Iga inimene peab ise lähtuma, kas vabandus oli piisav ja kas vabandus on tulnud südamest või moka otsast," lausus Eesmaa.