Eesistumiseks ajastatud Rüütelkonna hoone uueks tähtajaks ei valmi
Pärast Suurbritannia loobumist tõstetakse Eesti Euroopa Liidu eesistumine tõenäoliselt poole aasta võrra varasemaks. Juba aasta pärast algav eesistumine toob kaasa ka mitmeid muutusi. Näiteks ei jõua kasutusse restaureerimisel olev Rüütelkonna hoone, millele plaaniti uus elu anda just 2018. aasta Eesti eesistumise ajaks.
Väärika ajalooga hoonet kavandatust kuus kuud varem valmis ei saada, kuid riigikantselei kommunikatsioonijuhi Kristiina Tiimuse sõnul ei tekita see probleemi, sest suuremaid üritusi plaaniti nagunii rohkem inimesi mahutavas Kultuurikatlas korraldada ning väiksemate jaoks on meil ka teisi kohti.
"Igal juhul võiks riigi esindushoone saada valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul," märkis Tiimus.
Eesti riikluse lugu
Rüütelkonna hoone kujundatakse riigi esindushooneks, kus on võimalik korraldada kohtumisi, nõupidamisi, vastuvõtte ja muid üritusi.
Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid nutikaid elektroonilisi lahendusi.
Restaureeritud hoone jutustab Eesti riikluse lugu läbi hoones tegutsenud institutsioonide ja asutuste. 168 aasta jooksul on see olnud Eestimaa rüütelkonna, välisministeeriumi, rahvusraamatukogu, Eesti kunstimuuseumi ja kunstiakadeemia kasutuses.
Maapäeva saal on plaanis taastada algsel kujul
Rüütelkond kui maa esindus- ja haldusorgan reguleeris Põhja-Eestis alates 13. sajandist kuni Eesti Vabariigi tekkeni peaaegu kõiki eluvaldkondi alates haridusest ja lõpetades majandusega.
1580. aastatel moodustasid nelja maakonna - Harju, Lääne, Viru ja Järva aadlikud Eestimaa rüütelkonna. Rüütelkond oli seisuslik maaomavalitsus, mille moodustasid algselt maahärra vasallid, hiljem rüütlimõisa omanikud.
Rüütelkonna kõrgeim organ oli iga kolme aasta tagant kogunev maapäev, millel oli seaduseelnõude algatamise õigus ja lubatud pöörduda otse keisri poole.
Maapäevi korraldati Rüütelkonna hoone maapäeva saalis. Riigikantselei soovib koostöös ajaloomuuseumiga Rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt taastada maapäevade toimumise saali sisekujunduse, sealhulgas eksponeerida 280 aadlivappi.
Kõik vapitahvlid on säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.
Rüütelkonna juures tegutses teiste ajutiste või alaliste komisjonide ja komiteede hulgas näiteks ka Eestimaa tervishoiu komisjon, küttepuude ja õlgede varumise komisjon, viinatootjate komitee ja telefonikomitee.
Välisministeeriumi ajastu
Rüütelkonna komitee pidas oma senises rollis viimase istungi 15. juunil 1920 - päeval, mil Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse.
Eesti Vabariigi asutuste loomise ja töölehakkamisega 1918. aastal tekkis kohe suur vajadus ametiruumide järele. Erinevalt Läti otsusest võtta parlamendihoonena kasutusele Liivimaa Rüütelkonna maja, pidas meie Asutav Kogu vajalikuks parlamendile uue maja ehitamist.
Seepeale sooviti hoone kohtuministeeriumi ja kõrgema riigikohtu käsutusse anda, kuid 1919. aasta sügisel selgus, et suur saal on liialt külm ning seda ei olnud võimalik kasutada. Sama aasta lõpuks oli ka selge, et kõrgem kohus ei hakka kunagi paiknema Rüütelkonna hoones, sest Asutav Kogu oli määranud riigikohtu asukohaks Tartu.
Hoopis enam vastas maja välisministeeriumi vajadustele ning maja anti ministeeriumile üle 20. detsembril 1920. Välisministeerium asus majja 1921. aastal.
Peagi algasid ettevalmistused hoone välisministeeriumi tarvis ümberkorraldamiseks. Arhitekt Karl Burman valmistas ette ümberehitusprojekti, sealhulgas ministri kabineti ja ministri neljatoalise ametikorteri kohta. Ümberheitus sai valmis 1923. aasta oktoobris.
Restaureerimise käigus plaanitakse välisministri kabinet taastada 1923. aasta projekti järgi. Kahjuks ei ole säilinud ministri kabineti mööbel, kuid eksponeerimist leiab toonane väliministeeriumi kantseleimööbel. Kabineti kujunduskontseptsiooni ja eksponaatide osas teeb riigikantselei koostööd välisministeeriumiga.
Eesti okupeerimisel lõpetati välisministeeriumi tegevus. 1948. aastast tegutses hoones tänane rahvusraamatukogu. Pärast rahvusraamatukogu väljakolimist avati Rüütelkonna hoones kunstimuuseumi ekspositsioon, 2009. aastal sai maja enda käsutusse Eesti kunstiakadeemia.
Väljapanek Eesti riigi alusdokumentidest ja kunstinäitus
Eesti omariiklust tutvustatakse hoones läbi Eesti riigi alusdokumentide, näiteks iseseisvusmanifesti ja põhiseaduste. Rahvusarhiivi abiga valitakse välja ka teisi olulisi ja huvitavaid dokumente (välissuhtlus, okupatsioon, eksiilvalitsuse tegevus, taasiseseisvumine), mis räägivad Eesti riigi tekkest ja arengust. Lisaks saab eksponeerida riigi teenetemärke ning presidendile, peaministrile ja teistele riigi esindusisikutele tehtud riiklikke kingitusi.
Raamatukokku on plaanis on koondada Eesti riigi kujunemist ja mõtet oluliselt mõjutanud teosed, näiteks Juhan Liivi luuletused ("ükskord on Eesti riik") ja Le Duci 1855. aasta reisikiri, milles ennustati Eesti riigi teket. Teoste valimiseks ja väljapanekuks on riigikantselei abi palunud Eesti rahvusraamatukogult.
Raamatukokku plaanitakse rahvusarhiivist tagasi tuua rüütelkonna kantselei ja arhiivi kapid.
Rüütelkonna rootsiaegses hoones saab rääkida Eesti vapi lugu. Nimelt kinnitati Rootsi ajal esmakordselt kolme lõviga vapp Eestimaa (hertsogkonna) ametlikuks tunnuseks.
Riigi esindushoone on sobiv koht Eesti kunsti tutvustamiseks ning riigikantselei on kutsunud Eesti kunstimuuseumi selles osalema.
Rüütelkonna hoone ajalugu
Tallinnas Toomkiriku kõrval asuv krunt kuulus rüütelkonnale juba 1652. aastast, kuid sinna rajatud hooned põlesid maha.
Varem asus Rüütelkonna hoone peafassaad Kohtu tänava poole. Oma tänapäevase ilme ning Toomkiriku poole suunatud peafassaadiga maja valmis pärast arhitekti vahetust Peterburi arhitekt Georg Winterhalteri jooniste järgi 1848. aastal.
Kuna plaanilahenduse muutmine oleks peaaegu valmis maja puhul raskendatud, pakkus arhitekt välja uue neorenessansliku, Itaalia palazzo tüüpi fassaadi. Winterhalter asendas fassaadi lihtsad klassitsistlikud karniisid ja liistud renessanslike laiade ja keerukate profiilidega raamistustega.
Lisaks fassaadile kujundas Winterhalter ka interjööri: saalide peegelvõlvide ja karniisidega kassettlaed, keeruka kujundusega tahveluksed jm detailid pärinevad just tema sulest. Kõige uhkemalt kaunistati põhjatiiva saal, mille seintele paigutati aadliperekondade vapid.
Valitsus eraldas hoone restaureerimiseks 5,3 miljonit eurot.
Kasutatud allikad: riigikantselei, Vikipeedia
