"Maakonnahaiglate asemel on vaja luua toimivad tervisekeskused, kaasaegse aparatuuri ja valvesüsteemiga," ütles Merilind. "Tervisekeskustes töötavad perearstid, ämmaemandad, füsioterapeudid, seal on baas koduõdedele ja sotsiaaltöötajatele, lisaks rotatatsiooni korras eriarstid ning vajadusel hooldushaigla."

Merilind lisas, et kindlasti peaks tervishoiusüsteemi sisse tooma e-terviselahendused, eelkõige digiregistratuuri.

"Teenuse osutajad peavad patsiendi tervise nimel pingutama ning tegema endast parima, et arsti juurde saaks kiiresti ja mugavalt, tööd saab ka nii organiseerida, et patsient tuleb hommikul arsti juurde ja uuringud ja analüüsid tehakse koheselt ning peale lõunat on uuringute vastused ja raviplaan olemas," kirjeldas Merilind.

Tänases Eesti Päevalehes oli Eesti tervishoiusüsteemi suhtes kriitiline ettevõtja Jaan Pillesaar.

Merilind ütles, et Pillesaare tervishoiu küsimuste püstitamisse tuleb väga tõsiselt suhtuda, sest tegemist on haigekassa nõukogu endise liikmega ning ettevõtjaga, kelle soovitusi tuleks kuulata ja arvestada.

"Jaan Pillesaare intervjuu on aus ja mõtlemapanev," tunnistas Merilind. "Eestis on viimasel ajal tekkinud olukord, kus ausalt ning probleeme kirjeldavaid inimesi kiputakse halvustama ning sildistama. Mõnda ei kutsuta isegi presidendi vastuvõtule. Tegelikult on vaja selliseid inimesi, kes julgevad öelda, et "kuningas on alasti"."

Merilinnu sõnul on arstkond tervishoiusüsteemi siseseid probleeme juba pikalt palunud erinevatel tasemetel arutada ning lahendada. "Viimati püüdsin ka ise Eesti Tervise Fondi arstidega saavutada erakondade ülest kokkulepet tervisevaldkonnas kuue tähtsa punkti osas, kuid kahjuks jäi see konsensus sõlmimata," meenutas Merilind.

Pillesaar ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et praegune ebaefektiivne süsteem on osalistele kasulik. "Nad lõikavad sellest isiklikku kasu, kuigi on selge, et vajaduste ja võimaluste käärid lähevad iga aastaga aina suuremaks. Nägin seda ise haigekassa nõukogus istudes," rääkis ettevõtja.

Praegu on tema sõnul kinnistatud sisuliselt nõukogudeaegset süsteemi, kus pidevalt oli kusagil ressursse liiga vähe ja kusagil liiga palju. "Mingit loogilist ja ratsionaalset tasakaalu ei ole kunagi olnudki," ütles Pillesaar. "Efektiivsetele erakliinikutele aga haigekassast raha ei anta."

Pillesaare sõnul on see väidetavalt õiglane solidaarne ravikindlustusüsteem kaasa toonud selle, et järjekorrad on pikad ja köetakse sisuliselt suuri tühjasid haiglahooneid, kus vahetevahel käivad vastuvõtte tegemas kahe-kolme suurhaigla arstid.