Eerik-Niiles Kross: Venemaa eesmärk on vale võimendamine

 (131)
Eerik-Niiles Kross
Foto: Ilmar Saabas

Luureekspert Eerik Niiles Kross on valmis vastama Venemaa täiendavatele küsimustele seoses Arctic Sea kaaperdamisega, kuid leiab, et Venemaa eesmärk ei ole selles asjas tõe tuvastamine, vaid võimalikult pikaajaline vale võimendamine.

"Mis puutub minu valmidusse vastata Vene uurijate võimalikele küsimustele, siis võivad nad siia saata oma polkovnik Sidorovid ja loomulikult olen ma nõus koostöös Eesti uurimisasutustega nendega vestlema," avaldas Kross Delfile. "Iseasi, et Venemaa eesmärk ei ole selles asjas ju tõe tuvastamine, vaid võimalikult pikaajaline vale võimendamine."

"Isiklikult, olen andnud Eesti vastavatele asutustele ütlusi juba enam kui aasta tagasi," meenutas Kross. "Prokuratuur teatas siis, et mul ei ole Arctic Sea kaaperdamisega seost."

Kui Eesti asutused on saanud Venemaalt "kirja", mis ei vasta Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabilepingus ette nähtud õigusabipalve nõuetele, siis saab selle eesmärk Krossi sõnul olla sama, mis on olnud venelaste eelnevate sammude eesmärk tema seostamisel Arctic Sea juhtumiga.

Venemaa manipuleerib

"Tegemist on klassikalise nn aktiivse meetmega, kus proovitakse desinformatsiooni abil saavutada poliitilisi eesmärke," märkis Kross.

Esimene võte on tema sõnul, võimendada valeinformatsiooni sihtriigi ajakirjanduses - ehk näiteks manipuleerida Eesti Päevalehte antud kirjast kirjutama.

"Teiseks, luua Venemaa jaoks negatiivse isiku suhtes negatiivset infofooni, lootuses kahjustada tema mainet, vähendada usaldusväärsust ja piirata tema tegevust," loetles luureekspert.

"Venelased saavad ju suurepäraselt aru, et õiguslikult ebapädev dokument ei saa tuua kaasa õiguslikke tagajärgi," lisas Kross.

KGB ja FSB kullafond

Taolised operatsioonid kuuluvad Krossi sõnul KGB ning tänapäeval FSB kullafondi ja asjast huvitatutel, ka Eesti ajakirjanikel, soovitab ta lugeda näiteks Richard Schultzi raamatut "Dezinformatsia. Aktiivsed meetmed nõukogude strateegias".

Antud juhtumi puhul on Krossi sõnul tähelepanuväärne, et venelased proovivad kasutada oma täitevvõimu kontrolli siseriikliku õigussüsteemi üle väljaspool oma piire.

"Venemaal on sisuliselt võimalik esile kutsuda ette valmis tehtud kriminaalõiguslikud protseduurid ja kohtuotsused ükskõik millise režiimile ebameeldiva isiku suhtes," ütles ta, meenutades kas või Hodorkovski ja Magnitski juhtumeid.

"Võimalik, et nüüd testitakse taolist lähenemist Euroopa Liidu suunal," pakkus Kross. "Ses plaanis on oluline, et Eesti taolisele hiilivale agressiivsusele adekvaatselt reageeriks, säilitades nii õigusriikliku läbipaistvuse kui ka õiguskindluse."

Samas on Krossi sõnul selge, et kui vastaspool rikub reegleid, tuleb sellele tähelepanu juhtida.