Eerik-Niiles Kross: Eestis on vähe KGB-skandaale, sest endised kaastöötajad pole trüginud kõrgetele kohtadele

Eesti on unikaalne riik võrreldes teiste endise N Liidu vabariikide ja Ida-Euroopa omasuguste maadega - me võime öelda, et oleme pääsenud suurtest KGB-skandaalidest, aga see ei tähenda, et tänapäeva Eestis KGB ekskaastöötajaid poleks... Miks on Eesti pääsenud? Luurespets Eerik-Niiles Kross näeb ühe põhjusena, et kunagised KGB-inimesed pole uues Eestis tippkohtadele pääsenud.

Kuidas on Eestil õnnestunud hoiduda skandaalidest, kus KGB endisi kaastöötajaid on süsteemselt avalikkuse ees paljastatud?

Eesti olukord KGB kaastöötajate avalikustamisel on tõepoolest mõneti erinev paljudest nn endise idabloki ja N Liidu maadest. Esimene erinevus seisneb arhiivimaterjalide kättesaadavuses. Näiteks endise Ida-Saksamaa Stasi arhiiv või ka Leedu KGB arhiiv jäi kommunistliku süsteemi kukutamise järel enam-vähem täies ulatuses uute riigistruktuuride kätte. Eestist viis KGB suure osa aktuaalsust omavast arhiivist välja ja osa anti Edgar Savisaare juhtimisel venelastele üle.

Sellele vaatamata on Eesti teinud KGB endistest töötajatest ja agentidest tuleneva objektiivse julgeolekuprobleemi maandamisel väga head tööd. Meil kehtiv nn Enn Tarto seadus on andnud kõigile KGB-ga seotud inimestele võrdse võimaluse ennast riigi ees teataval määral legaliseerida. Just asjaolu, et Vene eriteenistustel puudub kindlus kuivõrd nende kunagine võrgustik on Eesti võimude kontrolli all, on nad vähe riskialtid proovima seda võrgustikku kasutada. Vastavalt on nad teinud ja teevad jätkuvalt suuri pingutusi leida Eestis uusi agente.

Miks see pole teistes riikides õnnestunud?

Mulle tundub, et taolistest skandaalidest hoidumine ei saa olla eesmärk omaette. Eestis ei ole suuremaid skandaale olnud nimelt seetõttu, et KGB agendid ei ole silmapaistval määral riiki ohustavatele kohtadele trüginud. On olnud juhtumeid, kus mõni oluline määramine on nimelt tänu Tarto seadusele skandaalita ära hoitud. Ja on ka juhtumeid, kus KGB-ga seotud isikud on skandaalita juhtivatel kohtadel.

Ma usun, et ei ole tarvis pikemalt selgitada, kuidas see võimalik on. Suured, riigireetmisega seotud skandaalid on meil toimunud aga seoses Vene eriteenistuste suhteliselt värskete värbamiste tõttu.

Kas me (Eesti) oleme seetõttu veel paarkümmend aastat šantažeeritavad, et KGB kunagiste kaastöötajate kohta on seni Eestis avalikustatud nii vähe materjali?

Mu usun, et nii Eesti ühiskond kui riik on täna KGB stiilis šantaažide suhtes küllalt hästi kindlustatud. Muide, kaitsepolitsei on ju avalikustanud ligi tuhat KGB kaastöötaja nime Riigi Teataja lisades. Ma loodan, et seda tööd jätkatakse. Ma ei ütleks et peaksime materjali vähesuse üle kurtma.