Eenmaa märkis, et valedetektori testi tulemused on kassatsioonkaebuse materjalide juures ning peaksid kohtule vähemalt psühholoogiliselt mõjuma. Eesti seadused valedetektori testi tulemusi tõendina käsitleda ei võimalda.

“Ma ei ole valetanud,” ütles Eenmaa Postimehele. “Loodan, et riigikohus teeb ikka lõpuks selle õiglase otsuse ja see kaks aastat kestnud mõttetu kohtujada lõpeb ära.”

Eenmaale on kõige raskem see, et ta on kakssada protsenti veendunud, et ei ole milleski süüdi. Enda sõnul on ta kogu protsessi jooksul rääkinud ainult tõtt.

Järjekordset kohtupäeva ootavale naisele lisab kindlust see, et riigikohtu loakogu hindas menetlusluba andes põhjalikult kõiki argumente.

Eri kohtuinstantse läbinud kriminaalasjas tuli viimane otsus Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumilt tänavu 18. aprillil, mil Eenmaa tunnistati süüdi suure varalise kahju tekitanud korruptiivse teo eest ja talle mõisteti 1,5 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas ühes juhtival ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks.

Riigikohtusse jõudis asi tänu loakogule, kes andis vandeadvokaat Aadu Lubergi esitatud kassatsioonkaebusele menetlusloa.

Süüdistuse järgi kuritarvitas Eenmaa Virumaa Kommertspanga juhi ja põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsenud välisabifondi nõukogu liikmena nõukogu teiste liikmete usaldust, kui hankis neilt kirjaliku loa kanda talupidajatele laenudeks ette nähtud 29,7 miljonit krooni kommertspanga esmasteks, tagastamisele mittekuuluvateks omavahenditeks. Selle kirja alusel oli kommertspank — pärast nelja panga liitumist mais 1996 Eesti Maapank — kajastanud võõrast raha aastaaruandes enda omana.

Nii päästis Eenmaa oma 16.100 kümnekroonist pangaaktsiat ja 38.500 krooni suuruse kuupalga.

Eenmaa seisukoht on, et fondi nõukogu ei otsustanud midagi, vaid otsustamise taga seisid Eesti Panga president Vahur Kraft ja ministrid Mart Opmann ning Ilmar Mändmets. Kraft on pärast Eenmaa viimast süüdimõistmist öelnud avalikkusele, et Eenmaa pole rikkunud panganduses kehtivaid eeskirju.

Samas nentis Eenmaa, et inimene peab siiski oma igapäevast leiba teenima, ning teeb tööd oma väikefirmaga. Firma, milles on tegev veel üks väikeosanik, tegeleb põhiliselt majandus- ja keelekoolitusega ning pisut ka kaubandusega.