Mitu kuud kestnud kandideerimise jooksul sai iraanlanna Sonia TTÜ majandusteaduskonnas õppekoha, tema dokumendid verifitseeriti, ta kinnitas kooli pakkumise veebikeskkonnas ja tasus õppemaksu. „Kõik mulle esitatud tingimused olid täidetud,” rõhutab Sonia. Teda lahutas Eestist üksnes viisa.

Kärsituks muutuvatele tudengitele kinnitas ülikool veel juulikuus, et nad ootavad saatkondade avanemist. „Kohe, kui saame välisministeeriumilt informatsiooni, saadame lõpliku kinnituse ja saate asuda viisat taotlema,” seisis ühes sellises kirjas. Valitsuselt tuli piiride avamise signaal paar päeva hiljem, aga kinnitust mitte. Järgmine teade tuli hoopis TTÜ senati otsusega 23. juulil. „Kallis tudeng,” algas kooli pöördumine. Ülikool jätkas, et „kasutab oma õigust” keelduda tudengeid ressursi puudumisel immatrikuleerimast, mainitakse koroonaviiruse proovi ja isolatsiooni kulusid ning kinnitatakse, et senati otsus sündis koostöös kõrgemate jõududega nagu terviseamet, haridusministeerium ja piirivalve. Mõistagi väljendati ka kahetsust. Sonia oli jahmunud.

See oli viimane kiri, mille TTÜ saatis tudengitele, kes olid viimase hetkeni kindlad, et alustavad peagi ühes või teises vormis õppeteed. Tehnikaülikool seda nii ei näe. „Enne kandidaadi immatrikuleerimist veendume, et talle väljastati vastuvõtukirja alusel viisa ja ta jõuab õpingute alguseks Eestisse,” selgitab TTÜ välisvastuvõtu peaspetsialist Marilin Kivisto. „Alles pärast seda saab ta tudengi staatuse.”

Kooli teadetes napib tõlgendamisruumi

Eesti Päevaleht on tutvunud TTÜ ja tudengite vahelise suhtlusega. Selles sisalduvale infole toetudes on edukalt kandideerinud tudengitel olnud õigustatud ootus, et nad pääsevad Eestisse õppima. Kirjad tudengitele on kindlas kõneviisis: „Kallis tulevane õigustudeng! Meie programm algab sügisest veebiõppes ja need, kes COVID-19 tõttu oktoobriks Eestisse ei jõua, jätkavad veebis. Kohtumiseni!"

Mehhatroonika erialale astunud Bangladeshi mehel Merajulil õnnestus TTÜ-lt saada õppekinnitus vahetult pärast seda, kui Eestis algas eriolukord. Talle määrati veel ka stipendium. Sellega oli tema süda paariks kuuks rahul. Teda ei heidutanud ka see, kui koroonaviirusest tingitud rahvusvaheliste tõkete tõttu ilmusid kirjavahetusse viited sellest, et kool valmistub tagama veebiõpet. „Parem ikka kui õppeaasta edasilükkamine,” vastas Merajul koolile.

Esimese kirja, mis pani kulmu kergitama, sai Merajul alles juunikuus. Study In Estonia nimel saadetud üldmeilis paluti endast märku anda tudengitel, kes on TTÜ-lt saanud õppepakkumise või kooli vastu võetud, ja kes asuvad 8. juuni seisuga Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu riigis kehtiva elamisloa, viisa või muul alusel. „Nad tegid seda seire korras,” arvab Merajul. „Nad hindasid, kas kool saab komplekteerida kursused Euroopa päritolu tudengitest, juhuks kui kolmandate riikide tudengid otsustatakse kõrvale heita.”

Merajul end selles kirjas ära ei tundnud ja suhtlus seiskus 18. juulini, kui ta uuris, kas tal oleks võimalik viisa kätte saada mõnest teisest Eesti saatkonnast peale selle, mis asub naaberriigis Indias. Bangladeshi-India piir polnud talle veel lahti. Napisõnaline vastus laekus kaks päeva hiljem: tudengite sisse toomisega „kõrge riskiga riikidest” kaasnevad väga ranged piirangud või osutub see „peaaegu” võimatuks. Samal hommikul, 20. juulil esitati talle arve TTÜ ühiselamutoa eest. TTÜ kinnitab, et selliselt tühja makstud raha saavad tudengid tagasi.

Vastuvõtmine ei tähenda immatrikuleerimist

„Kandidaadid otsivad majutust omal initsiatiivil ja selle eest ettemaksu tasumine ei ole seotud üliõpilase vastuvõtuprotsessiga,” selgitab Marilin Kivisto. Kooli sõnul ei võrdu sellised sammud immatrikuleerimisega. Küll aga tõdeb ta, et märtsis väljastati mõned vastuvõtukirjad, ent pandeemia eskaleerudes see lõpetati.

„Nad võivad öelda, et viisat ei väljastatud ja tudengitel ei saanud lõplikku kindlust olla,” ütleb Nigeeria päritolu Ayoola, „aga suhtluse põhjal oli vastuvõtu eeldus kahepoolselt kinnitatud.” Küberturbe erialale astunud Ayoola täitis vastuvõtuks ette nähtud tingimused ja talle määrati õppekoht stipendiumi alusel. Ka temalt küsis TTÜ ühiselamutoa eelistuse kohta kinnitust veel juulis ja mees oli õpingute alustamisega isikliku elu vaates arvestanud.

Iraanlanna Sonia loodab, et suluseisu annab veel lahendada. „Me võiksime alustada õppeaastat veebis, tulla Eestisse rühmade kaupa ja ise vastutada karantiini kulude eest,” pakub naine.

Ülikool on aga jala maha pannud: tudengeid, kes tulevad välisministeeriumi hinnangul kõrge riskiga EL välistest riikidest, tänavu ei immatrikuleerita. Kompromissi korras pakub TTÜ neile võimalust järgmisel aastal ilma katseteta kooli astuda, kuid stipendiumeid esialgu üle ei kanta. Välistudengid peavad alternatiivse pakkumise kinnitama 6. augustiks.

Loe ülikoolide ja välistudengite vahel tekkinud poleemikast pikemalt siit.

Liitu