Eelnõu tuleneb riigikogus heaks kiidetud käesoleva aasta riigieelarve seadusest. Baasmaksumusest tuletatakse eriala kalliduse koefitsiendiga korrutades kogu hinnakiri, mille alusel riik ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele iga tasuta õppekohal õppiva tudengi õpetamise eest maksab.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on kõrghariduse riigipoolse rahastamise suurendamine majandusolude paranedes loomulik, kuna Eesti kõrghariduse strateegia kohaselt tuleks õppekoha baasmaksumust tõsta igal aastal kümne protsendi võrra.

„Kui vahepealsetel aastatel ei olnud see majanduskriisi tõttu võimalik, siis selle aasta eelarvest tulenevalt saame kõrghariduse rahastamise ennaktempos tõstmist jätkata," ütles Lukas.

Eelnõu näeb ette, et pärast 1. augustit 2011 moodustatava õppekoha baasmaksumus tõuseb kümne protsendi võrra eelmise aasta maksumusega võrreldes. Õppekoha baasmaksumus tõuseb bakalaureuseõppes 1545 euroni, magistriõppes 2318 euroni. Baasmaksumus arstiõppes, loomaarstiõppes, proviisoriõppes, hambaarstiõppes, arhitektiõppes, ehitusinseneriõppes ja klassiõpetaja õpetajakoolituses tõuseb 1932 euroni.

Rakenduskõrgharidusõppe baasmaksumus suureneb 22,2 protsendi võrra ja võrdsustub seega bakalaureuseõppe baasmaksumusega 1545 eurot. Haridus- ja teadusministri hinnangul on see igati põhjendatud, sest rakenduskõrghariduse õppekavades on suur tähtsus tulevases töökeskkonnas toimuval praktikal.

„Selleks, et lõpetajad oleksid konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, peavad õppeasutused tagama õppevahendite ja õppekeskkonna olemasolu sellisel tasemel, mis võimaldaks pakkuda kvaliteetset õpet,“ sõnas minister.

Järgmisest õppeaastast moodustatud doktoriõppe õppekoha maksumus tõuseb 4,9 protsendi võrra 9509,64 euroni, kaitstud doktorikraadi eest makstav riigi poolt ülikoolile eraldatav doktoriõppe tulemustasu ei muutu ning jääb 11 154,50 eurole.

Enne 1. augustit 2011 moodustatud õppekoha baasmaksumus kõrghariduse kõigil astmetel jääb eelnõu kohaselt ka uuest õppeaastast senisele tasemele.