Eelnõu seab uued piirangud pahatahtlikele elatisvõlgnikele

 (57)
Eelnõu seab uued piirangud pahatahtlikele elatisvõlgnikele
Foto: Priit Simson

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis annab rohkem võimalusi elatisevõlgade sissenõudmiseks neilt võlgnikelt, kes pahatahtlikult eiravad oma kohustusi laste ees.

„Kuigi riik on juba võtnud vastu hulga meetmeid, et parandada ühe vanemaga elavate laste majanduslikku heaolu, ei maksa suur hulk lapsevanemaid oma lapsele endiselt elatist. Kui osal neist ei ole seda võimalik teha piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu, siis osa hoiab maksmisest teadlikult ja pahatahtlikult kõrvale. Just nende inimeste mõjutamiseks on plaanis uued võimalused täitemenetluses, mida kohus ja kohtutäitur saavad vajadusel kasutada,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Praegu saab elatisvõlgniku mõjutamiseks peatada näiteks võlgniku juhtimisõiguse, kalastuskaardi, jahipidamisõiguse või relvaloa kehtimisõiguse. Uue eelnõu kohaselt saab kohus tunnistada vajadusel kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid (näiteks passi, meremehe teenistusraamatu jne, kuid mitte ID-kaardi) ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise.

„Kui isikul on majanduslikult võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,“ märkis justiitsminister.

Seotud lood:

Nagu ka eelnevalt kehtinud piirangute puhul, ei ole ka reisidokumente võimalik kehtetuks tunnistada, kui elatisvõlgnik suudab tõendada, et need on talle vajalikud sissetuleku teenimiseks või oleks nende kehtetuks tunnistamine muul viisil tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Praktikas on seni sagedaseks osutunud, et elatisvõlgnik püüab oma vara, näiteks sõidukit täituri eest varjata. Eelnõu kohaselt luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik ja politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinni peetud või mööda sõitvale sõidukile on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, on politseil õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda.

Ka on seni sageli ette tulnud, et pärast täitemenetluse alustamist väheneb võlgniku ametlik sissetulek märkimisväärselt, kuigi võlgnik töötab edasi sama tööandja juures. Juhtudeks, mil tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku nö mustalt, antakse kohtutäiturile eelnõu kohaselt õigus hinnata võlgniku tegeliku sissetuleku suurust ning vajadusel võimalus arestida raha võlgniku tööandjalt. Antud võimalus tekib kõigis täiteasjades.

„Soomes on see meede ennast õigustanud – võlgniku tööandjale saadetud teade mõjub enamasti distsiplineerivana ja tööandja asub selle saamise järel maksma võlgnikule tegelikku töötasu, mis võimaldab nõuet korralikult täita,“ märkis Reinsalu. „Seetõttu ei pea enamasti tööandjalt midagi arestima. Vajadusel saab aga kohtutäitur arestida võlgniku tööandja konto väljamaksmata tasu ulatuses, nagu see toimub ka Soome õiguse järgi.“

Lisaks peavad eelnõu kohaselt hakkama isikute võimalikku elatisvõlglase staatust kontrollima need kolmandad isikud, kel on näiteks hasartmänguseadusest või rahapesu tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus raha väljamaksmisel isik tuvastada. Kui tegu on elatisvõlgnikuga, tuleb ka näiteks kasiinovõidu puhul enne selle väljamaksmist teavitada kohtutäiturit, kes saab raha arestida.

Eestis on praegu ligikaudu 8900 lapsevanemat, kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud on täitemenetlus. Elatise võlgnevuste kogusumma on peaaegu 52 miljonit eurot.