Justiitsministeeriumi nõuniku Markko Künnapu sõnul on eelnõu peamiseks eesmärgiks luua õiguslik alus karistusregistri toomiseks siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsemisalasse.

„Põhjus selleks on väga lihtne, nimelt ei ole erinevalt varasemast karistusregister enam eraldi infosüsteem, vaid e-toimiku süsteemi üks osa,“ selgitas Künnapu. „Ja kuna e-toimiku süsteemi haldab justiitsministeerium, siis oli vaja vastav muudatus ka seadusesse teha.“

Karistusregistri struktuur võrreldes kehtiva seadusega ei muutu ning jäävad alles nii karistusregister kui ka karistusregistri arhiiv, kus säilitatakse vastavalt isiku kehtivaid karistusi ja kustunud karistusi.

Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette ka karistusregistri andmete avalikkuse, seda küll teatud eranditega. Künnapu selgituse kohaselt on jõustunud kohtulahendid täna seaduse kohaselt avalikud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus nende samade otsuste andmetele juurdepääsu piiramiseks karistusregistris.

„Seaduse järgi ei ole jõustunud lahendid väärteo- ja kriminaalmenetluses delikaatsed isikuandmed ning nende avaldamise kohustus tuleneb selgelt seadusest. Seega ei ole ka kuidagi põhjendatud tänane olukord, et jõustunud kohtuotsus on avalik, kuid juurdepääs sellele avalikule teabele karistusregistris aga enam mitte,“ lisas nõunik.

Künnapu rõhutas samas, et kuigi registri andmed oleks eelnõu kohaselt üldjuhul avalikud, nähakse ette ka väga konkreetsed erandid.

„Näiteks väljastatakse andmeid alaealiste isikute kohta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, samuti kehtivad endiselt juurdepääsupiirangud karistusregistri arhiiviandmetele, millele on veelgi piiratum juurdepääs. Eelnõu sätestab sarnaselt kehtiva seadusega tingimused, kellele ja missugusel eesmärgil karistusregistri arhiivist andmeid väljastatakse,“ ütles ta.

Karistusregistri avalikele andmetele luuakse võimalus tasuta elektrooniliseks juurdepääsuks e-toimiku süsteemi kaudu. Kui andmeid soovitakse saada paberkandjal, siis on isikul õigus saada enda kohta ja seaduslikul esindajal alaealise kohta andmeid tasuta üks kord aastas.

Järgmiste järelepärimiste puhul tuleb tasuda riigilõiv summas 50 krooni. Eelnõuga täiendavaid riigilõive ei kehtestata, sest analoogne riigilõivu tasumise kohustus on ka kehtiva seaduse kohaselt.