Eelnõu kaotab kutsekoolide riikliku koolitustellimuse ja võimaldab tööturu vajadustega rohkem arvestada
Eelnõu eesmärgiks on muuta kutseharidus nii riigi kui piirkonna vajadustele vastavaks, muuta ligipääsuvõimalusi tasemeõppele paindlikumaks ning kaasajastada kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi.
Rahastamispõhimõtete olulisema muudatusena kaob riiklik koolitustellimus. Luuakse olukord, kus koolid saavad paindlikumalt reageerida nii haridusnõudlusele kui tööturu vajadusele piirkonnas.
Seega suureneb koolide autonoomia ja vastutus vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.
Koolide rahastamine riigieelarvest hakkab toimuma läbi tegevustoetuse, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks. Baasrahastamine tagab koolile antud ülesannete täitmiseks stabiilsuse ning kooli eelarve ei sõltu edaspidi pelgalt õpilaste arvu muutustest. Tulemusrahastamise komponendi ülesandeks on motiveerida koole oma põhiülesandeid edukalt täitma.
Tasemeharidusele paindlike ligipääsuvõimaluste avardamisega antakse kutseõppeasutusele võimalus avada õppekavu, mis ei ole otseselt seotud erialaõppega, vaid eriala valikuks ettevalmistamisega.
Eeskätt on see vajalik sihtrühmale, mis võimete- või huvikohast kutsevalikut peale põhikooli teha ei taha või ei oska, pole asunud seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või
gümnaasiumis.
Õpe koosneb erinevaid erialasid tutvustavast praktilisest õppest ning vajadusel ka üldharidusliku sisuga tasandusõppest. Lisaks avaneb kutseõppeasutustel võimalus korraldada üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis koolikohustusliku ea ületanud sihtrühmale.
Muudatuse üheks argumendiks on välja kujunenud kutseõppeasutuste võrk, mis katab kõik maakonnad ning tagab seeläbi ühtlase ligipääsetavuse. Õppesse asuvale sihtrühmale avaneb võimalus valida valikkursuseid ka erialaõppe moodulitest, mis omakorda võib ajendada uusi, teadlikke karjäärivalikuid.
Uus kvaliteedi hindamise protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Uue regulatsiooniga omistatakse koolidele, kelle õppekavarühmadel on kuueaastane akrediteering, tähtajatu õppe läbiviimise õigus ning kohustus osaleda kvaliteedi hindamise protsessis vähemalt kord kuue aasta vältel.
Kvaliteedi hindamine mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele. Akrediteerimisprotsessi muutmisega kvaliteedi hindamise protsessiks tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendatakse
kutsehariduse usaldusväärsust.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus ja seaduse jõustumine on planeeritud tuleva aasta 1. jaanuariks.
