Eelmisel aastal kaevati Eesti peale 271 korda

Välisminister Urmas Paeti sõnul on kaebuste hulk Euroopa Inimõiguste kohtule aastaga enam kui kahekordistunud ja samuti on suurenenud ka Eesti vastu esitatud kaebuste hulk.

Eelmisel aastal esitati Eesti vastu Euroopa inimõiguste kohtule 271 kaebust. Neist 188 tunnistati vastuvõetamatuks ja neid ei võetud arutlusele, rääkis Paet valitsuse pressikonverentsil.

Kokku oli 1. jaanuari seisuga inimõiguste kohtus 507 Eesti vastu registreeritud kaebust. Aasta tagasi oli neid 422.
Eesti suhtes tehti eelmisel aastal ka kaks sisulust otsust, millest ühe puhul tuvastati rikkumine.

Üks neist kohtuasjadest oli Vene erusõjaväelaste kaebus, et Eesti on rikkunud nende õigust pensionile. Inimõiguste kohus otsustas, et rikkumist siiski pole olnud.

Teisel puhul kaebas kodanik Eseti peale, kuna teda peeti eeluurimise käigus liiga pikalt vahi all. Kohus leidis, et kaebajal on õigus.
Hetkel on pooleli 12 reaalset kohtuasja, mille osas on ka valitsuse seisukohta küsitud ning on oodata, et võibolla tuleb tänavu mõne osas ka lahend.
Enamik kaebusi puudutab Paeti tõnul kõikvõimalike menetluste pikkust. On ka vahistamisega seotud kaebused ja tõendite kogumise-jälitustegevusega seotud kaebused.