Eelmisel aastal hukkus tules 38 ja uppus 45 inimest
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rääkis täna päästeameti pressikonverentsil, et päästeamet sai eelmisel aastal 25 908 väljakutset, mille hulgas oli varasemast rohkem loodusõnnetusi ja liiklusavariisid. Päästesündmusi oli kõigist väljakutsetest üle 16 000.
Eestis on 1954 vabatahtlikku päästjat, mis tähendab, et neid on rohkemgi kui kutselisi päästjaid, keda on 1706. Tammearu avaldas lootust, et vabatahtlike arv kasvab veelgi. Vabatahtlikud reageerisid 4372 päästesündmusele, mida on umbes tuhande võrra rohkem kui aasta varem, nii et vabatahtlike reageerimine on aastaga märgatavalt suurenenud.
Tules hukkus eelmisel aastal 38 inimest, mis on Tammearu kinnitusel päästeameti jaoks märgilise tähtsusega, sest eelneval kolmel aastal on tules hukkunud üle 50 inimese ning nüüd on hukkunuid esimest korda alla 40. Tammearu märkis ka, et ennetustööd on tulesurmade vähendamise nimel tehtud alates 2006. aastast, kusjuures tol aastal hukkus tules 164 inimest. „Vaja oli murrangut ja nüüd oleme selle saavutanud,“ rõõmustas Tammearu. Kui kümme aastat tagasi hukkus Eestis tules 12,6 inimest 100 000 inimese kohta, siis 2016. aastal oli sama arv 2,9 ehk neli korda väiksem.
Nüüd on päästeametil aga juba uus siht – saada hukkunute arv alla 30. Veelgi enam, aastaks 2025 tahetakse tulesurmade arvu vähendada 12ni ehk jõuda Põhjamaade tasemeni.
Möödunud aastal tulle jäänuist hukkus 14 suitsetamisel, üheksa hooletul kütteseadme kasutamisel ja seitse elektriseadmest alguse saanud tulekahjus. Hukkus ka kolm last vanuses 3-11. Tulekahjudes hukkunud täiskasvanuist oli joobes suisa 77 protsenti. Kokku oli eelmisel aastal 786 tulekahjut.
Eestis on seega kodude tulekahjusid kaks korda päevas. „See on probleem,“ nentis Tammearu, kes viitas, et Eestis hukkub tulekahjudes kolm korda rohkem inimesi kui Põhjamaades. „Peame panustama kodu turvaohutusse,“ ütles Tammearu, kelle sõnul näeb päästeamet, et kodud peavad saama ohutumaks ning toetada tuleb toimetulekuraskustes inimesi.
Uppumissurmad
Uppus eelmisel aastal 45 inimest, mida on 2015. aastaga võrreldes rohkem, kuid üldjoontes väheneb ka uppunute arv. 2015. aastal uppus 39, 2014. aastal 68 ja 2013. aastal 56 inimest. Eelmisel aastal uppunutest rääkides ütles Tammearu, et üheksa inimest uppus kalastades, seitse juhuslikul möödumisel veekogust, seitse supeldes ja 17 juhul ei õnnestunud uppumise põhjust välja selgitada. 19 inimest uppus Emajõel, 16 Narva jõel ja üheksa Peipsi järvel. 43 protsenti uppunud täiskasvanuist oli joobes.
Eesmärk on Tammearu sõnul, et Eestis ei upuks 2025. aastaks üle 20 inimese aastas. Ta rõhutas päästevesti ja lastele ujumise õpetamise tähtsust.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann märkis Tallinnas on viis supelranda mehitatud rannavalvega, ning avaldas arvamust, et seetõttu on Tallinna rannad olnud peaaegu ohutud. Seetõttu pakkus Valdmann välja, et kui kohalikel omavalitsustel on võimalik, siis võiks suuremates randades kas või lühiajaliselt professionaalset valvet korraldada.
Nii tule- kui ka uppumissurmade kontekstis rõhutas Tammearu alkoholi tarvitanute suurt osakaalu, veelgi enam, alkoholitarvitanute osakaal nii tulle jäänute kui ka uppunute seas on veidi kasvanud. Tammearu osutas, et alkoholikultuur Eestis peab muutuma ja alkoholi tarbimine vähenema, et ka õnnetuste arv kahaneks.
Samuti peab selle eesmärgi saavutamiseks paranema füüsiline keskkond: praegu elab vaesuses 80 000 inimest ehk on umbes 40 000 kodu, mida ei suudeta peamiselt rahapuudusel korda teha. Nii tuleks mehe sõnul hukkunute arvu vähendamiseks toimetulekutoetused suunata kodude turvalisemaks muutmisesse. Tammearu kutsus üles kõiki ka märkama ja hoolima oma naabritest.
Päästeti 383 inimest
Möödunud aastal päästis päästeamet kokku 383 inimest, kellest 74 päästeti tulest. Vara päästetakse igal aastal 400-600 miljoni euro suurusest kahjust. Sündmuskohale kohalejõudmise keskmine aeg oli 9 minutit ja 11 sekundit, mis on veidi aeglasem kui 2015. aastal, kuid sama 2014. aastaga. Ilmselt oli rohkem sündmuskohti päästjatest kaugemal.
Tammearu lisas, et otsus, et päästeamet hakkab tegelema ka merelt päästmisega, on olnud õige, sest kuigi neid juhtumeid on vähe, on need alati väga tõsised.
Päästeamet tegeleb ka ennetustööga, näiteks on koduohutust käidud kontrollimas 16-17 000 kodus aastas. Ennetustöösse tasub Tammearu kinnitusel investeerida, sest kui ühe hukkunu hind ühiskonnale on 1,4 miljonit eurot, siis saab öelda, et iga tuleohutuse ennetusse pandud euro toob tagasi 150 eurot ja iga uppumise ennetusse paigutatud euro toob tagasi 56 eurot.
Pressikonverentsil oli juttu ka sellest, et päästeameti eelarve ilma välisvahenditeta on 58,8 miljonit eurot, kuid audiitori hinnangul on järgneva kümne aasta puudujääk 148 miljonit eurot. Tegeleda tuleks nii palgamahajäävuse likvideerimise, töötingimuste kui ka vabatahtlike rahastamisega. „Raha liigub peaasjalikult sotsiaalvaldkonda,“ märkis Tammearu ja lisas, et päästeameti rahastus on suurenenud vähem, kui on olnud üldine kasv.
Eelarve puudujääk 148 miljonit
Siseminister Andres Anvelt nentis, et päästeamet on teinud inimeste päästmisel väga suure edasimineku, ja lisas, et poliitikuil on tõsine väljakutse hoida päästevõimekust samal tasemel ja teha kõik selleks, et tase veelgi paraneks. Arvestades sealjuures, et ühiskond vananeb.
Kuigi uppunud laste arv pole väga suur, rõhutas ka Anvelt lastele ujumise õpetamise olulisust, mistõttu hakatakse laste ujumaõpetamisse investeerima miljon eurot aastas. Sealjuures muudetakse metoodikat, et õpetada seda, kuidas kauem vee peal püsida.
Anvelt sõnas, et vabatahtlikkuse rolli ei saa alaväärtustada, kuid peab arvestama, et need inimesed tegelevad päästetööga muu tegevuse kõrvalt. „Peame arutama, milline on päästevaldkonna tulevik, milline roll on omavalitsustel, milline elanikel endil. Seda ei saa teha kiirustades, sest seniseid saavutusi ei tohi hävitada,“ lausus Anvelt nentides, et 148 miljonit eurot oleks riigieelarvele väga suur koormus.
Alates 2018. aastast suurendatakse kolmel järjestikusel aastal päästeameti eelarvet kolme miljoni euro võrra aastas kaitsevarustuse ja tehnika kaasajastamiseks, et päästekomandodel oleks kõik vajalik olemas ja päästjad saaksid tunda ka ennast turvaliselt. Sellele lisaks planeeritakse aastatel 2018-2020 anda 1,5 miljonit eurot vabatahtlikele.
Päästeameti ennetuse eelarve on olnud kümne aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot, mille sees on ka majandus- ja personalikulud. Sama ajaga on Päästeamet ennetustegevusega säästnud üle 900 inimese elu, millega oleme ühiskonnale hoidnud kokku 1,3 miljardit eurot. Seega võib öelda, et iga ennetusse pandud euro on toonud riigile tagasi ligikaudu 100 eurot.
