"Tutvusime Tarmoga 90ndatel, suhtlesime tihedalt temaga nii töö asjus kui vabal ajal. Käisin läbi ka tema lähedastega ja kui Tartus olin, siis külastasin ikka mõnd tema dirigeeritavat etendust. Teadsin Tarmo haigusest, aga ikka lootsin, et Looja annab aega ning saan ka sel sügisel, „Ooperifantoomi“ etendusel sõbraga teatrisaalis taas kokku. Saatus tahtis teisiti. Miks? Miks on see mööduv aasta nii karm ja talumatult valus? Miks on ta viinud meie hulgast pea terve orkestritäie suurepäraseid kultuuriinimesi, loojaid. Inimesi, kellel oleks olnud meile veel nii palju anda ja kellel jäi meeletult palju tegemata?," rääkis Savisaar ning lisas, et pingul viiulikeeled katkevad ja meloodia jääb pooleli, igaveseks.

"Leinaku viiulihelid koos minuga armsat sõpra, armastatud dirigenti, näitlejat, poliitikut ning lihtsalt suurepärast, hoolivat inimest Tarmo Leinatamme," ütles Savisaar.