Edgar Savisaar: minust sai "Ärapanijat" vaadates Rein Langi toetaja
Rääkisite hiinlastega nii Tallinna trammist kui Euroopa kultuuripealinnast 2011. Kas tõesti hiinlastel on huvi ja nendega tasub rääkida Tallinna trammiprobleemidest?
Tallinna trammiliinid olid teemaks kohtumistel Hiina asepeaminister Zhang Dejiangiga, samuti ka Hiina Riikliku Välismajanduse Koostöö Korporatsiooniga ja mitmete teiste organisatsioonidega.
Muide, see oli kohutav kuidas viimane "Ärapanija" mõnitas Hiina asepeaministri nime. Inimese nimi on talle alati tähtis, riigimeestele samuti. See ei olnud isegi mitte naljakas, vaid rumal ja mõnes mõttes ka andestamatu. Minust sai seda saadet vaadates küll Rein Langi toetaja.
Kui palju on Tallinn ja Eesti riik valmis panustama pealinna uute trammiliinide ehitamisse?
Kujutage enesele ette - Tallinnas on 114 000 elanikuga linnaosa, mille rahvale on enam kui kolmkümmend aastat lubatud trammiühendust kesklinnaga, aga keegi ei ole sõrmegi liigutanud, et seda ellu viia. Kanal on valmis ehitatud, aga seda mööda vuravad vaid sõiduautod. Loomulikult on Tallinna huvi lubadus ükskord ellu viia.
Uskusime, et saame selleks kasutada euroraha, millega riik niigi ei oska midagi peale hakata. Tellisime tuntud prantsuse konsortsiumilt Systra vastava uuringu trammiliini tasuvusest ja olime kindlad, et projekt leiab toetust. Euroopast seda tõesti toetati, aga lisati, et ELi rahade saamiseks peab otsuse tegema Eesti oma valitsus.
Andrus Ansipi valitsus algul venitas selle asjaga, seejärel aga ütles ära. Tanki pisteti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes oli sunnitud sõnu sööma. Sel ajal kui mina olin minister, kinnitati, et projekt on täiesti eurokõlbulik. Nüüd aga pandi vaesed ametnikud rääkima täpselt vastupidist juttu. Projekt küll ei sobivat, vajavat täiendavat töötlust ja igasugused muud bürokraatlikud hädad, mida alati võib ettekäändeks tuua.
Mulle räägiti, kuidas üks minister oli vastaval nõupidamisel alluvatele kohmanud: „Mis nad siis käivad sealt ülevalt Lasnamäelt vahtimas meie Vabadussammast!“.
Hiina ärimeeste ja poliitikutega me suutsime sellel teemal läbi rääkida ja ma usun, et tegu on ühe Eesti riigile ja Tallinna linnale väga kasuliku projektiga. Trammiliin peaks ehitatama aastatel 2012-2015 ja küllap siis saavad tallinlased ka ise uusi tramme järele katsuda.
Kui palju peaks Hiinaga majandussidemeid ajades arvestama nende mittedemokraatlikku elukorraldust?
Kui palju arvestab seda USA, kelle jaoks Hiina on muutunud üheks suurimaks võlausaldajaks?
Millal lõpuks Hiina ettevõtted avastavad ja ka tulevad meie sadamatesse oma transiiti Euroopasse avama?
Ärge kujutage ette, nagu me oleksime ainus võimalik värav selles piirkonnas. Kui jätkatakse sama rumalat poliitikat, nagu meie valitsus on ajanud, siis meist minnakse lihtsalt mööda. Kas te olete tähele pannud, et Ningbo sadama terminali projektist, mis pidi rajatama Tallinnasse, praktiliselt enam ei räägita? Sellepärast, et hiinlastel tõusis küsimus: kas ei satu nad siin äkki oma kaubaga tupikusse? Sest idapiir on ju praktiliselt suletud.
Kas Eesti riigi ja Tallinna Sadama poolne pingutus on piisavalt aktiivne Hiina transiidi meelitamisel?
Tallinna Sadam on igal juhul püüdnud parimat.
