Oma mälestuskõnes meenutas Savisaar, et Levašovosse on maetud väga erinevatest rahvusest inimesi — eestlasi, poolakaid, leedulasi, norralasi, valgevenelasi, ingerlasi, sakslasi ja venelasi, vahendas Raepress.

„Me mälestame hukkunud rahvuskaaslasi, sest need õudused ei tohi kunagi korduda,“ ütles Savisaar mälestusmärgi ette leinakimpu asetades.

1937. aastal võttis NLKP poliitbüroo vastu otsuse, mille kohaselt tuli likvideerida kulakud, aktiivsed Nõukogude korra vastased ja reeturid. Seda otsust hakkas ellu viima NKVD vastav komisjon. Kokku hukati selle operatsiooni käigus 1937. aastal 18 719 ning 1938. aastal 20 769 inimest. Nende matmiskohaks sai üheksahektariline kõrge planguga piiratud maa-ala Levašovo külas. Hukatute hulgas oli umbes 2000 eestlast.

Memoriaal avati 1989. aastal ning sama aasta sügisest on sinna lisandunud eri rahvaste mälestusmärke. Eesti pani hukkunud eestlastele mälestusmärgi 30. oktoobril 1999.

Matmiskohana kasutati Levašovot kuni 1954. aastani. Kokku on sinna maetud ligi 47 000 inimest, neist üle 40 000 hukati poliitilistel põhjustel.