Edelaraudtee kommunikatsioonijuhi Kersti Gorstov sõnul tekkis ettevõttele majanduslik kahju, sest streigi korraldajate poolt puudus koostöö reisijateveo hädavajalikus mahus tagamiseks toetusstreigi ajal. "Vastavalt seadusele kohustub toetusstreigi kuulutanud organ tagama elanike esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes teenindusmahu säilimise hädavajalikul tasemel. Streigi korraldajate poolt puudus aga igasugune koostöö," rääkis Gorstov.

Edelaraudtee esitas oma ettepanekud teenindusmahu osas kirjalikult koheselt peale ametliku streigiteate avaldamist. "Meie pöördumisi ignoreeriti. Samuti ilmnes, et tähelepanuta oli jäetud igapäevase töö korralduslik pool - näiteks väljas seisvate rongide valvamine ja soojendamine streigi ajal ning 9. märtsi hommikul reise alustavate meeskondade transport töökohtadele üle Eesti. Kuigi streigi korraldajad märkisid avalikult korduvalt, et streik pole suunatud tööandja vastu ning vabandasid reisijate ees, rääkis nende tegelik käitumine vastupidisest," sõnas ettevõtte kommunikatsioonijuht.

Kuna reisirongiliiklus on kuulutatud riiklikult elutähtsaks teenuseks, tagas Edelaraudtee 8. märtsil poolte reiside toimumise ühepoolselt ning info puudumise tõttu oma parima äranägemise järgi. "8. märtsi reiside kindlustamiseks olid meil tellitud ka bussid, sest vaatamata korduvale päringutele ei olnud meil infot streigiga ühinejate kohta. Seetõttu komplekteeriti ning kinnitati koosseisud alles 8. märtsi varahommikul, peale streigi algusaega," rääkis Gorstov. "Mõistame streigiga ühinejate õigust väljendada oma solidaarsust teistega, samas tuleb streigi korraldajatel lähtuda seadusest."