Economist: Balti riikidel läheb kardetust paremini

Briti majandusajakiri The Economist kirjutab oma värskes numbris, et ehkki kõrged jooksevkonto defitsiidid, kiire inflatsioon ning seotud valuutakurss on klassikalise majandusteooria järgi „tappev kokteil”, paistavad Balti riigid tüürivat pigem „pehmemapoolse” kui “mürtsuga” maandumise suunas.

Probleemidega tuleb toime, ehkki mõned eluasemelaenu võtjad võivad tõesti hätta sattuda. Vaid mõne suure panga kollaps võiks sundida Balti riike seotud valuutakursist looma, arvab Neil Shearing Londonis asuvast konsultatsioonifirmast Capital Economics.

Veel tsiteerib The Economist endist EBRD peaökonomisti Willem Buiter’i, kelle arvates on oma valuuta euroga sidunud riikidel parem euro ühepoolselt kasutusele võtta. Riigid on iseseisvast rahapoliitikast loobunud, kuid ei naudi selle eest täit kasu, mida ühisraha annab. Euroopa Keskpangale ja Euroopa Komisjonile selline samm ei meeldiks, kuid takistada nad seda ei saaks, väidab Buitier.

The Economist märgib, et maailma finantsturud suhtuvad reformiinnu raugemisse ELi uusliikmetes hämmastavalt stoiliselt. Kõige tublim on praegu Slovakkia, mis pürib tulevast aastast eurotsooni liikmeks. EL teeb otsuse aprillis. Muret teeb aga inflatsioon, mida Slovakkia püüab euronormis hoida muuhulgas kunstlike ühekordsete abinõudega (kontrollitud energiahinnad).

Teistel riikidel nii hästi ei lähe. Kesk-Euroopa kõige kiirema inflatsiooni ja madalaima kasvuga riigis Ungaris näiteks on The Economisti arvates juba tõsised stagflatsiooni ilmingud, mille kõrval sarnased ohud USAs on „tillukesed”. Ent majanduskasvu väljavaated on regioonis esilagu jätkuvalt head — vähemalt pinnapealselt vaadates, sest palgad on veel madalad. Mure konkurentsivõime pärast pikemas perspektiivis aga kasvab.