"Ebatüüpilise hallipassimehe" hingest tulev karjatus: kodakondsuse taotlemise bürokraatia ja asutusest asutusse jooksmine ajavad mu hulluks
Pärast Delfi artiklit "50 halli passi varjundit: mittekodanikud räägivad, miks neil pole Eesti kodakondsust" võttis vene Delfiga ühendust halli passi omav noor vene mees Aleksei Osenin.
Osenin peab ennast "mittetüüpiliseks hallipassimeheks". Ta on enda sõnul täielikult integreerunud Eesti ühiskonda ning räägib soravalt eesti keelt. Eesti passi saamiseks vajaliku kadalipu läbimist nimetab Osenin aga alandavaks.
Vene Delfis avaldatud kirjas ütleb mees, et tahab siiski väga saada Eesti kodanikuks.
"Olen 23-aastane ja räägin eesti keelt nagu oma emakeelt. Venemaaga ei seo mind mitte miski ning seetõttu soovin olla seotud Eestiga. Ma elan Eestis ja plaanin siin edaspidigi elada, austan kohalikke seadusi, oman väikeettevõtet ning suhtlen iga päev eestlastega. Uudiseid loen ka eesti keeles.
Samas, vaatamata soovile saada Eesti kodakondsust, jään reaalsuses ikkagi n-ö halli tsooni. Miks ma peaksin tõestama, et mu eesti keele oskus on teatud tasemel, kui ma oskan keelt, nagu oleks see minu emakeel? Kultuuriministeerium saatis eelmise aasta septembris uudiskirja, kus ütleb, et soovib aidata mittekodanikel eesti keelt õppida. Aga miks nad ei mõista, et on kodakondsuseta elanikke, kes on nii hästi integreerunud, et ei vajagi keeleõpet? Kiri saadeti 1200-le kodakondsuseta 15-23-aastasele inimesele".
"Tõestada riigile läbi bürokraatia ja ringijooksmise, et "vot, mina olen teile vajalik"" on minu jaoks väga alandav," jätkab noor mees oma kirjas.
"Minu jaoks peaks olema mingi muu võimalus kodakondsuse taotlemiseks. Näiteks võiks luua ekspertide komisjoni, kes selliste "ebatüüpiliste kodakondsusetute isikutega" tegeleb. Võibolla on mõne inimese jaoks on sobiv käia eksamitel, oodata järjekorras jne. See on ka normaalne, kui nad nii arvavad. Mina pean ennast aga Eesti meheks nii keeleoskuselt kui suhtumiselt ning leian, et ma ei pea jooksma mööda erinevaid asutusi, et saada kodakondsust.
On küll palju juttu olnud, aga samas keegi ei tea, mida teha inimestega, kes kvalifitseeruvad kindlasti kodanikuks, kuid ei ole seda. Kuidas teha seda nende jaoks lihtsamaks? Meie digitaalselt arenenud riigis võiks olla vajalike dokumentidega tegelemine võimalik ka elektrooniliselt. Et selleks kuluks vast üks tund. Samuti võiks mitte olla keeleoskuse kategooriaid C1, B2 jne.
Ma ei taha kedagi solvata, aga paljud nendest inimestest, kel minu tutvusringkonnas on hall pass, ei räägi eesti keelt hästi ja nad ka ei soovi keeloskust parandada, sest see nende elu ei sega. Reisida mööda Euroopa Liitu nad saavad, Eestis elada ja töötada saavad ka. Miks siis rabeleda passi pärast?
Mina kavatsen vaadata ja oodata, milliseid võimalusi toovad lähiaastad. Äkki tehakse passi taotlemine lihtsamaks?
Mitmed ametnikud näiteks kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajad on imestanud, et miks minul kui veatult eesti keelt rääkival inimesel pole kodakondsust. Samas on kodakondsus inimestel, kes ei tea ühtegi Eesti avaliku elu tegelast ning kes ei tunne mingit huvi Eesti ühiskonna ja elu vastu. Kuidagi on nad kodakondsuse saanud. Aga mina? Õppisin Eestis, tunnen kohalikke seadusi, olen huvitatud siinsest igapäevaelust ning tahan siin elada, sest siin pole elu halvem kui naaberriikides. Kuid ikkagi pean läbi käima mitmeid asutusi, veetma neist palju aega ning ka siis ootama oma kodakondsust!"
