Ebaseaduslik kullaäri tekitab riigile suurt kahju
Alates 2010. aasta teisest poolest on rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) täheldanud, et Eestis on hakatud kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud kuldesemete ja kullagraanulitega. Tõenäoliselt on RABi hinnangul suur osa sellest kullast saadud kuriteo tulemusena või kokku ostetud ebaseaduslike kokkuostupunktide vahendusel erinevates riikides.
Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu.
Taolise äri vastu võitlemiseks tahab rahandusministeerium muuta rahapesu vastu võitlemise seadust, lisades selle seaduse alla käivate firmade hulka ka väärismetalli või vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga tegelevad isikud firmad.
Väärismetalliks loetakse väärismetalltoodete seaduse tähenduses puhast
kulda, hõbedat, plaatina ja pallaadiumit ning nende sulameid.
Väärismetalliga kauplejad võrdsustatakse pandimajadega, mis tagab neile võrdse kohtlemise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis.
See on oluline, võitlemaks romukulla ehk kasutamiskõlbmatuks muutunud kuldesemetega kauplemise vastu.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus paneb ainult pandimajadele kohustuse iga kliendi isikusamasus tuvastada, seda ka siis, kui pandimajja tuuakse kuldesemeid. Romukulla skeemides osalevatel ettevõtetel tekib ostja tuvastamiskohustus aga ainult siis, kui nad
müüvad kulda kokku vähemalt 15 000 euro suuruses summas ning neile tasutakse kulla eest sularahas.
Samas peab RAB väga tõenäoliseks romukulla hulgas varastatud kuldesemete realiseerimist kuritegelike gruppide poolt. Korterivargustest ja röövidest saadud kuldesemed kvalifitseeritakse romukullaks
väärismetalltoodete seadust tõlgendades viisil, kus kulla kasutamiskõlbmatus” tuletatakse faktist, et see müüakse edasi ümbersulatamiseks investeerimiskullaks.
