Eaka naise lehmakari paneb nina kirtsutama
Hommikuti ajab eakas naine karja heinamaale — kahe kilomeetri kaugusele — ning õhtul koju tagasi. Päeval käib ta lehmi edasi tõstmas. Kokku väntab Vilve Piirsalu iga päev jalgrattaga maha 12 kilomeetrit.
Lehmi lüpsab naine kaks korda päevas käsitsi. Piima joob ise ja annab ka mullikatele. “Varem viidi autoga ära. Aga mul ütles külmkapp üles, lasin kaheksa korda parandada, ja ikka läks katki. Kokku läks selle peale 8000 krooni,” meenutas Vilma Piirsalu. Naise sõnul on piim kvaliteetne, selle tõestuseks näitas ta piimaproovide lehti.õõ
“Pean lehmi selle pärast, et müün noorloomad eest ära, saan pensile lisa. Minu pension on väike — 2730 krooni. Kui on ilusad loomad, saab nende müügist 4000-5000 krooni,” rääkis perenaine. Kuid ta tunnistas samas, et palju raha kulub ka loomade söötmisele.
“Mõelge, kui suur maja mul on — sada ruutmeetrit. See tahab kütta. Puud tahavad teha. Kelle käest ma hakkan kerjama?” õigustas Piirsalu lehmapidamist.
Naabrid on aga mures leviva sõnnikuhaisu pärast ning saatsid 33 perekonna poolt vallavalitsusse märgukirja.
“Teie poole pöörduvad Rakke aleviku Aia, Tähe ja Kase tänava elanikud. Meid häirib väga Kase tänaval elava Vilma Piirsalu majapidamisest leviv hais. Talumatu on see virtsa- ja sõnnikuhais kuumade suveilmadega, akent on lausa võimatu avada, et tube tuulutada, ja ilusatel suveõhtutel on võimatu väljas istuda. On täiesti lubamatu ladestada sõnnikut sellisel viisil, nagu on seda siiani teinud Kase tn krundi omanik, omamata selleks spetsiaalset hoidlat.
Sõnnik on lihtsalt kogu krundi ulatuses hunnikutesse kuhjatud. Vilma Piirsalu krundil ladestatud sõnnik reostab keskkonda ja põhjavett,” seisab märgukirjas.
Aia tänava elanikud, kelle majad piirnevad Vilma Piirsalu krundiga, näitasid suvel tehtud pilte, kus on näha, et sõnnik on laotatud üle krundi.
Eile olukord nii hull ei olnud, kuid aianurgas laius siiski üsna suur sõnnikuhunnik. Perenaise sõnul veetakse see heinamaale, et rohi seal paremini kasvaks.
Aia tänavas elavad naised rääkisid ka, et loomad reostavad teed, kui nad karjamaale lähevad.
Aia tänava elanik Heino Aasa, Piirsalu naaber, rääkis, et Vilma Piirsalu hakkas loomi pidama Nõukogude aja lõpus, kuid suurem kari tekkis siis, kui hakati taluseaduse alusel maid tagastama.
“Mind häirib, et looduskeskkonna reostus on suur. Siin ei ole vaja keerulist matemaatikat. Oletame, et iga loom laseb kümme liitrit musta ööpäevas, ja tal on kümme looma. Kümmekonna aasta pärast veaksime sõnnikut rongiga, aga see läheb siin kohapeal maasse,” tõi Aasa näite.
Heino Aasa ütles, et ümbruskonna majad on ehitatud kuuekümnendatel aastatel, arvestusega, et krundil saab ka peenramaad pidada.
“Karja kasvatada on siin imelik. Reostus on täiesti olemas. Šahtkaevudest võeti proovid, mis näitavad, et nitraadisisaldus on ülimalt kõrge,” rääkis Heino Aasa. Tema sõnul oleks vaja kiiresti vastu võtta eeskiri, mis välistab kariloomade pidamise tiheasustusega alal.
“Kui päris aus olla, siis loomapidamine on Vilma Piirsalul käest ära läinud küll. Kui meile tuli murelike inimeste kiri, siis ka reageerisime ning saatsime abivallavanema ja veespetsialisti kohapeale asja uurima. Sellest nad teevad vallavalitsusele ettekande,” ütles Rakke vallavanem Andrus Blok. Bloki sõnul on antud Vilma Piirsalule suuline korraldus puhastada krundi ümbrus, sealhulgas ära viia sõnnik ning vähendada kariloomade arvu.
