Kui elektrooniline valimine läheb digitaalallkirja peale, saavad valida need, kes on endale digitaalallkirja võtnud, ütles Pärna ETAle. Et e-valmistel saaks võimalikult palju inimesi osaleda, peaks digitaalallkirja seadus tema sõnul jõudma rahvamassideni. Praegu pole aga Eestis ühtegi digitaalallkirja välja antud.
Kui aga e-valmised lähevad pin-süsteemi peale, nagu maksete tegemine internetis, siis oleks lahendus lihtsam.
“Valimised on niivõrd tõsine asi ja turvalisus peab sellise hääletuse puhul olema suur, seetõttu pin-variandist ei piisa ja vaja on elektroonilist allkirja,” ütles Pärna. Tema sõnul teeb ministeerium veel selles osas tööd. Kui töögrupp ei suuda lõpuni vaielda, otsustab valitsus, kui turvaliseks hääletamine tehakse.
Justiitsministeeriumi töögrupp on seadnud eesmärgiks leida tehniline lahendus, mille puhul on interneti kaudu valimistel tagatud salajasus, õige valimistulemus, iga hääleõigusliku kodaniku õigus ja võimalus korrakohaselt e-valida. Välistatud peab olema valimine mittehääleõigusliku kodaniku poolt ning mitmekordne hääletamine.
Milline volikogu katsetuste kohaks saab, pole teada. Pärna sõnul saavad kõne alla tulla omavalitsused, kus arvutiseerimise tase on kõrge. Sellised on näiteks Tallinn või Tartu. Samas pole Pärna sõnul välistatud radikaalne samm, et teha e-valimised võimalikuks igal pool.
Ministeerium esitab eelnõud riigikantseleile 15. märtsiks. E- valimiste tarvis on vaja muuta rahvahääletuse seadust, kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seadust ja Riigikogu valimise seadust.
