Eesti kommunismiohvrite memoriaalis toimunud mälestustseremoonial rõhutas president Kersti Kaljulaid, et vaid koos saame seista totalitaarse mõttelaadi taastulemise ja kõikehaarava julmuse vastu ning seista vaba maailma ja ühiskonna eest, kus keegi ei tunne hirmu. "Vaid demokraatlik ja vabadusi asutav riik saab apelleerida rahvusvahelisele õigusele ja õiglusele. See kõik on meie kindlustuspoliis." ütles president. "Hoiame meie iseseisvust, demokraatiat ja kodanikuvabadusi, nii saame olla kindlad, et kurjus enam kunagi meie inimeste ustele ei koputa."

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles oma sõnavõtus, et märtsiküüditamine oli 20. sajandi suurim inimsusevastane terrorioperatsioon Eestis, mille eesmärk oli heidutada eesti maarahvast ning metsavendade ja rahvuslaste perede likvideerimine, et hävitada vastupanuvõitlus okupantidele. "Küüditamise ohvriks langesid suures osas naised, lapsed ja vanurid. Memoriaali mälestustahvlitele on kantud ligi 3000 inimese nimi, kes 70 aastat tagasi langesid selle operatsiooni ohvriks ja tulemusena oma elu kaotasid. Peame nende kannatusi mäletama ja meeles pidama," rääkis Reinsalu.

"On oluline, et tulevased põlved teaksid, mida need inimesed neil päevadel kaotasid. Mitte ainult selleks, et see oleks lihtsalt üks fakt ajaloo õpikus, vaid selleks, et hoomata, mis meil praegu on. Et väärtustada inimõigusi ja vabadust, vaatamata rahvusele või päritolule. Et hinnata võimalust omandada haridust, veel enam kõrgharidust emakeeles. Et austada meie esivanemate ohverdust, kes Eesti eest andsid kõik," sõnas Eesti korporatsioonide liidu esindaja Karel Paan.

Peale mälestustseremooniat avati memoriaali mälestuskoridoris neli uut mälestusplaati kommunismiohvrite nimedega ning plaat ohvritele, kes on teadmata kadunud.

Mälestuspäeva korraldavad inimõiguste instituut, Eesti mäluinstituut, Tulipisar, Eesti Memento liit, Eesti üliõpilaskondade liit ja justiitsministeerium.