“Kuna ma olin Karen Drambjaniga tuttav, võin öelda, et ta pärines enda sõnul armeenia vürstide suguvõsast, tema vanaisa oli kõrge kirikutegelane. Ta ise lõpetas Kaliningradi ülikooli, enne seda õppis Tartu ülikoolis, nii et tal oli kõrgharidus ja oma ettekujutus maailmakorraldusest,” rääkis Jegorov RusDelfile.

Drambjan jäi töö ja koduta

Jegorovi sõnul juhtus Drambjani elus rida sündmusi, mis tema arvates viisid eilse tulistamiseni.

“Esiteks, ta jäi töötuks ja pidas selle põhjuseks riigis valitsevat korda ning süüdistas selles võimulolevaid parteisid. Kuna ta ei osanud eesti keelt, polnud tal keeletunnistust ning ta ei saanud seetõttu juristina tegutseda,” rääkis Jegorov, et see oli põhjuseks, miks  Drambjan töö kaotas. 

“Teiseks, tema peres oli väga traagiline sündmus, mis sai alguse, kui tema väimees palus tal võtta pangast väga suure laenu — 1,5 miljonit krooni, et tütre pere saaks suvila osta.  Neil oli kokkulepe, et väimees maksab laenu igakuiselt tagasi,” selgitas Jegorov.

Väimees ostis suvila, kuid siis tekkisid tal raskused ning ta sõitis Türisalu pangalt alla ja hukkus. Kogu võlg jäi Drambjani kaela, kes ei suutnud mõne aja pärast enam oma palgast laenu maksta. “Pank võttis korteri, millel peale laen võetud oli ning müüs turul maha. Ka  liisinguga ostetud auto võttis pank tagasi. Nii palju kui mulle teada on, viimased poolteist-kaks aastat elas Drambjan tuttavate juures Lasnamäel, sest Maardus teda enam polnud.”

Drambjan oli ka krooniliselt haige

“Lisaks oli mees raskelt haige, tal oli diabeet. Raha ja haigekassa kindlustust tal polnud, seega ei saanud ta maksta ka ravi ja rohtude eest. See on veel üks põhjus, mis viis teda kurva finaalini,” rääkis Jegorov.

“Mis tal plaanis oli, seda ma muidugi ei tea, kuid fakt, et ta ei tulistanud relvituid inimesi, kõneleb sellest, et tegemist oli poliitilise demonstratsiooniga,” arvas Jegorov, et selle aktsiooniga näitas Drambjan, et meie ühiskonnas on teatud inimestel probleeme.