Nädalalehe Eesti Ekspress käsutuses on koopia läbiotsimise protokollist 1988. aasta 2. veebruarist, kui KGB uurimisosakonna juhataja asetäitja major Tutk ning kaastöötajad major Jasska ning Lepikult (41) otsisid läbi Tabasalu elaniku Hans Soorski kodu, et leida “rahvuslikku vaenu õhutava sisuga lendlehti”.

1990. aastate algul politseisse tööle asudes süümevande andnud Ain Lepikult tunnistas pärast riigikogu liikme Koit Pikaro avalikku küsimust mõned nädalad tagasi, et töötas tõepoolest TÜ õigusteaduskonna lõpetamise järel kuus kuud ENSV KGB uurimisosakonnas. Kuid end õigustades rõhutas Lepikult, et uuris Pagari tänaval ainult vanu toimikuid ja ühtegi juhtumit talle ei usaldatud, kirjutas nädalaleht.

Riigikogu liige Koit Pikaro seadis oktoobris kahtluse alla julgestuspolitsei uue direktori Ain Lepikulti süümevande, viidates tema võimalikule seotusele KGB-ga.

Siseminister Tarmo Loodusele arupärimise esitanud Pikaro väitel on 1987. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Ain Lepikulti kohta andmeid, et ta töötas vahetult pärast kõrghariduse omandamist tolleaegse Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud riiklikus julgeoleku komitees operatiivtööl.

Loodus vastas Pikarole, et Lepikult pole varjanud oma suunamist KGB käsutusse ning sellest olid teadlikud ka ametiisikud, kellel oli tema ametisse nimetamise õigus, ütles siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

“Teenistusse vormistamiseks vajalikke julgeolekutöötajate kursusi ta Minskis ei läbinud, sest vastuvõtukomisjon praakis ta välja,” lisas minister. “Teenistusse mittevormistamise ettekäändeks oli tema isa mobiliseerimine Saksa armeesse 1944. aastal.”

Looduse sõnul ei nõutud Lepikultilt julgestuspolitsei direktoriks nimetamisel korduvat süümevannet, sest tegu ei ole uue kandideerimisega, vaid politseipeadirektori edutamisega, milleks Lepikult nõusoleku andis.

Süümevande andis Lepikult 1993. aastal seoses kandideerimisega julgestusteenistuse abidirektori kohale.

Loodus lisas, et Lepikulti süümevande andmise kontrolli pole tehtud ning julgeolekukontrolli ei pea politseiametnikele enne töölevõtmist tegema. Julgeolekukontrolli tehakse vaid siis, kui tuleb otsustada isiku riigisaladusele juurdepääsu võimaldamise üle. Lepikulti puhul pole riigisaladusele juurdepääsu lubamine esile tõusnud.

“Kuna siseministril puuduvad andmed süümevande andmise korra nõuete rikkumisest, siis ei ole tarvis midagi ette võtta,” lisas Loodus.

Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg ütles Pikaro järelepärimist kommenteerides BNS-ile, et Ain Lepikulti dokumentidest, teenistuskäigust ja millestki muust ei nähtu, et ta oleks olnud mõne võõrriigi julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses.

“Arvestades Ain Lepikulti teenistusalaseid saavutusi, on politseiamet tema tööga igati rahul,” lisas Raudjalg.