Dokumendivõltsijate jõuku vedanud pensionär mõisteti aastateks trellide taha

 (151)
Kohus
Ljubov Genrihson kohtus 2017. aastal.Foto: Karin Kaljuläte

Harju maakohtu tänase otsusega tunnistati süüdi 69-aastane Ljubov Genrihson, kellele esitati 2016. aasta detsembris süüdistus kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises, altkäemaksu andmises, dokumentide võltsimises, kelmuses ja muudes kuritegudes.

Süüdistus seisnes selles, et Genrihson, keda paljud tema kliendid tundsid nime all Marika või tädi Ljuba, tegutses aastaid võimaldades inimestel, kellel ei olnud õigust saada Eesti kodakondsust või kellel puudus piisav keeleoskus sooritamaks eesti keele tasemeeksameid, vajalikke dokumente hankida.

Selleks kasutas ta oma sidemeid politsei- ja piirivalveametis, makstes kas ise või kaasosaliste kaudu ametiisikutele altkäemaksu. Peale selle võltsis ta dokumente ja kallutas teisigi seda tegema, saates tema juhitud kuritegeliku ühenduse liikmeid sooritama kodakondsuse ja eesti keele tasemeeksameid „klientide“ eest.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud inimeste ring, kes kuulusid kuritegelikku ühendusse ja täitsid seal erinevaid rolle – korrumpeerunud politseiametnikud võtsid altkäemaksu ja vormistasid selle eest vajalikke dokumente vajalikele isikutele, süüdimõistetule usaldusväärsed isikud, kes käisid aastate jooksul sooritamas mitmete erinevate isikute eest eesti keele ja kodakondsuse eksameid, kasutades nende isikut tõendavaid dokumente ja võltsides allkirju eksamidokumentidel. Aga ka näiteks juuksur, kes oma salongis valmistas inimesi ette võõraste dokumentide alusel eksamile minemiseks, et eksamile mineja oleks võimalikult sarnane dokumendifotol oleva isikuga. Kõik teised kuritegelikku ühendusse kuulunud isikud peale Genrihson on süüdi mõistetud Harju maakohtu 2017. aasta otsusega kokkuleppemenetluses ning on oma karistuse ära kandnud.

Seotud lood:

Kus on õde?

Kuritegelik skeem on toiminud vähemalt alates 2009. aastast, kus 2000-2500 eurot maksis Eesti Vabariigi kodakondsuse saamine isikule, kes ei olnud võimeline sooritama ei Eesti keele ega ka kodakondsuse eksamit.

Samuti on kohtuotsuse kohaselt tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse juht Genrihson kasutas kahte võõrast identiteeti. Tema enda fotodega olid väljastatud dokumendid tema õe nimele, kellele Eesti Vabariik maksis ka pensioni, hoolimata sellest, et ta pole aastaid Eesti Vabariigis viibinud ning pole ka teada, kas ta on seni elus. Tema alaline elukoht on Vene Föderatsioonis.

Kokku on sotsiaalkindlustusamet võltsitud dokumentide alusel maksnud ajavahemikul 2007. aasta märtsist kuni 2016. aasta augustini Genrihson õe nimele pensioni summas 30 000 eurot, millest hagi on esitatud Genrihsoni vastu summas 15 897 eurot. Selle hagi kohus otsusega rahuldas. Ülejäänud osas tuleb Genrihsoni poolt kuritegelikul teel saadud summa Eesti riigi kasuks konfiskeerida.

Veel on tõendamist leidunud, et Genrihson omas veel ühe Venemaa kodaniku identiteeti, tema nimele vormistatud dokumente, samuti avas Genrihson. tema nimel arveldusarve pangas, et sinna kanda oma raha, varjates selliselt raha tõelist omanikku.

Kõikide kuritegude eest kogumis mõistis kohus Genrihsonile karistuseks vangistuse 8 aastat ja ühes episoodis rahalise karistuse 1000 eurot.

Kuna Ljubov Genrihson on kohtueelse uurimise ajal olnud vahi all kokku 1 aasta, 1 kuu ja 2 päeva, siis tuleb tal karistusena ära kanda vangistus 6 aastat, 10 kuud ja 28 päeva ning rahaline karistus summas 1000 eurot.

Karistuse kandmise algust arvestada Genrihsoni. poolt karistuse kandmisele asumisest.

Lisaks konfiskeeris kohus kolmanda isiku, süüdimõistetu tütre nimele registreeritud sõiduki Toyota Auris ja mõistis süüdimõistetult välja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 86 793 eurot.

Otsus ei ole veel jõustunud.