HIVi haigussümptomid võivad olla väga erinevad ja meenutada tavalist viirusinfektsiooni või kõhumuret. "Selliste tunnuste seostamine võimaliku HIV-ga on äärmiselt oluline. Kuna viimati nimetatud sümptomitega patsiendid pöörduvad sageli esimesena perearsti poole, on esmatasandi roll HIV-testide tegemisel väga oluline," rõhutas Soodla.
Doktoritöö käigus uuriti, kui kaua olid inimesed enne diagnoosimist olnud HIV-ga nakatunud. Laboratoorse antikehade aviidsuse testi (RITA) järgi selgus, et üle kolmandiku esmasdiagnoositutest olid nakatunud hiljuti. "See võib viidata heale testimisele Eestis, aga ka jätkuvale epideemiale. Hiljuti nakatunute avastamine esmasdiagnoositute hulgas peegeldab epideemia kulgu tõenäoliselt kõige paremini ja täpsemini, seepärast peaks see olema regulaarse järelevalve osa," rääkis Soodla.
Tema uuringust selgus, et Eestis levib endiselt haruldane HIV-1 alatüüp CRF06_cpx. Kõik selle alatüübi viirused on omavahel geneetiliselt seotud ja need moodustavad 83 protsenti Eestis tuvastatud viirustest. Hiljuti nakatunute avastamiseks kasutatud testisüsteemid toimivad viirusetüübi CRF06_cpx korral hästi.
HIV-d ei ole võimalik välja ravida, kuid viirusvastase raviga saab viiruse paljunemise peatada. Ravimiresistentsus võib mõjutada ravi tõhusust ja selle uurimine on äärmiselt vajalik, et muuta tarviduse korral Eestis kasutatavaid ravimeid. "Ülekantud ravimiresistentsus püsib 7 protsendi juures, hoolimata sellest, et pärast 2010. aastat on hakatud viirusvastaseid ravimeid palju rohkem kasutama," tõdes Soodla.