Doktoritöö eesmärgiks oli hinnata alkoholile kehtestatud keskmise aktsiisimaksumäära optimaalset taset, et korrigeerida alkoholi tarbimisest tingitud välismõjusid ja koguda tulusid valitsusele, vahendab BNS.

Doktorandi hinnangul tuleks kaaluda kuni 200 protsendilist alkoholimaksude tõusu. Uuringust lähtuvalt tuleks valitsusel suunata alkoholimaksult teenitud tulu edasi tervishoidu või elanike maksumäära alandamisesse, selgitas Saar neljapäeval Eesti Pangas esinedes. Lisaks on maksutõus soovitatav isegi juhul, kui see toob kaasa olulise kasvu maksusüsteemi administratiivkuludes.

Samas väheneb Saare hinnangul maksude tõstmine tõttu ka alkoholi tarbimine seniselt 9,6 liitrilt puhtalt alkoholilt elaniku kohta seitsmele liitrile.

Hinnangu kujundamisel on autor ka arvesse võtnud alkoholitarbimisest põhjustatud haigusi ja kulutusi haiguste raviks, alkoholijoobes tekitatud liiklusõnnetustest ning kuritegevusest põhjustatud varalist kahju.

Doktoritöös on autor võtnud arvesse täieliku konkurentsi tingimusi ja ratsionaalselt käituvaid tarbijaid ning arvutustes on kasutatud keskmist maksumäära. Saare sõnul uuringusse raske tuua eraldi sisse illegaalse alkoholi mõjusid. Samuti pole kulukategooriatesse arvestatud töötuse mõju alkoholi tarbimisele.

Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil et, tema ei kujuta nii kallist alkoholi ette.

"Ma arvan, et see oli intellektuaalselt ja matemaatiliselt väga huvitav optimeerimise ülesanne mida noor inimene lahendas, aga elu ei ole alati matemaatilistesse mudelitesse lõpmatult tõlgendatav," lisas Ligi. "Mina muidugi alkoholiaktsiisi praeguse taseme eest ei võitle."

Uuring on koostatud valdavalt 2009. aasta andmete baasil.