Mikelsaar ütles, et Edgar Savisaare puhul on tagantjärele mõistetav, miks streptokokk talle nii ohtlikuks muutus. "Praegune juhtum on väga selge, väga tugevasti nõrgestatud immuunsüsteemi, ilmselt diabeedi tõttu, ilmselt oli ka viirusinfektsioon, köha. Troopilistes maades levib see bakter paremini, seal on sagedamini naha põletikke."

"Huvitav on see, et nakatumine jääb tundmatuks, nagu konkreetsel juhul – asi sai alguse sentimeetrisest lõikehaavakesest," nentis Mikelsaar.

Samas toob doktor Mikelsaar välja ühe sümptomi, mis peaks arsti valvsaks muutma. "Üks huvitav sümptom, millest ma ka üliõpilastele räägin, on see, et inimene läheb arsti juurde, nahakahjustustus on äärmiselt väike. Ja inimene kurdab, et metsikult valutab. Arstile jääb tunne, et mida ta nüüd saavutada tahab. Aga kui keegi räägib tugevast valust, siis võib-olla organism on targem kui meie sellel hetkel. Organism ütleb, et siin on midagi väga halvasti, valu on nagu teavitamine," rääkis Mikelsaar, kelle sõnul ei saa seda seost siiski sajaprotsendiliselt usaldada.

"Mikroobide maailm on suur ja neil on võimalus ka muutuda eriti rängaks. Aga kuna me oleme nendega õppinud koos elama, meil on oma mikroobid, mis meid kaitsevad, meil on see kaitsesüsteem, antikehad ja rakud, siis me ikka jääme ellu üldiselt. Kui me ei ole ette kahjustatud, kui meil ei ole mingit geneetilist eelsoodumust," rääkis emeriitprofessor.

Iga nahakahjustus tuleks desinfitseerida

Üks asi, mida iga inimene enda tervise heaks teha saab, on kriimustuste ja nahavigastuste puhastamine.

"Igasugust väikest haavakest tuleb desinfitseeriva vahendiga puhastada, selleks on apteegis antiseptikud. Mitte ennast üleni antiseptikuga pesta – nagu need antibakteriaalsed seebid olid – see oli täiesti jama. Aga kui on ikka haavakene, siis peab puhastama, vanasti puhastati joodiga, nüüd cutaseptiga. Sa ei tea ju mis sul seal peal on," rõhutas Mikelsaar.