DNA ja sõrmejälgede registrite tegevus saab selgemad raamid
Justiitsminister Kristen Michal ütles valitsuse pressikonverentsil, et eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks on kaitsta paremini isikute õigusi, mistõttu muudetakse kehtivat riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsiooni.
"Täna on registreid puudutav regulatsioon laiali erinevates seadustes, mis teeb sellest ülevaate saamise raskeks. Kuna aga registrid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, on selge ja üheselt arusaadava reeglistiku olemasolu väga vajalik – näiteks millised andmed registritesse kantakse, kuidas andmeid töödeldakse ning millistel alustel ja mis tähtaegade jooksul toimub andmete registritest kustutamine," selgitas Michal.
Michal lisas, et kuna Eesti plaanib üle minna sõrmejälgede ja DNA andmete automatiseeritud andmevahetusele teiste EL riikidega, on registrite täpsem reguleerimine vajalik ka rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
Lisaks pikendab eelnõu, vastu tulles arstide soovitusele, isiku kinnisesse asutusse paigutamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise maksimaalset aega 14 päevalt kuni 40 päevani.
Nimelt võimaldab arstide ja ekspertide sõnul inimese tervisliku seisundi jälgimine pikema aja jooksul anda paremini adekvaatse hinnangu patsiendi tervislikule seisundile ning otsustada vajaduse üle paigutada ta kinnisesse asutusse pikemaks ajaks.
"Arstid ja eksperdid on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et psühhoosis isiku paranemine seisundini, kus tema ohtlikkus taanduks ning ta suudaks oma ravi jätkuvuse kohta iseseisvat tahet avaldada, ei toimu üldjuhul 14 päeva jooksul, sest kasutatavad ravimid avaldavad mõju alles ligikaudu kuuenädalase ravitsükli järel. Samas peab täna kohus tegema otsustuse selle kohta, kas inimese pikemaajalisem paigutamine kinnisesse asutusse on vajalik, juba kahe nädalaga. See aga tähendab, et teatud juhtudel ei pruugi ravimid selle ajaga veel üldse olla mõjumagi hakanud," rääkis justiitsminister.
Arstide sõnul on alles pärast ravikuuri täielikku läbimist võimalik hinnata, kas isiku psüühiline häire oli ajutise iseloomuga või on tema puhul siiski vajalik tahtest olenematu ravi kohaldamine pikema perioodi vältel.
Selle perioodi pikendamine annab arstide hinnangul parema võimaluse hinnata inimese tegelikku seisundit. Tänane periood jääb selleks liiga lühikeseks ning sellest tulenevalt koormatakse täna asjatult ekspertiiside tegemisega neid patsiente, kes tuleb vahetult enne või pärast kahenädalase tähtaja möödumist haiglast vabastada.
Kohtu roll menetluses ei muutu
Justiitsministeeriumi teatel isiku kinnisesse asutusse paigutamise otsustamine on jätkuvalt kohtu pädevuses. Samuti on ka muudatuse kohaselt 40 päeva vaid pikim võimalik periood ning vastavalt igale konkreetsele juhtumile on ka edaspidi võimalik määrata esialgseks õiguskaitseks oluliselt lühem periood.
Samuti on jätkuvalt tagatud isiku kinnisest asutusest vabastamine kohe, kui kinnisesse asutusse paigutamise ja tahtest olenematu ravi kohaldamise tingimused on ära langenud.
Eelnõuga sätestatakse ka tänasega võrreldes täpsemalt see, mis alusel isikut kriminaalmenetluses daktüloskopeeritakse või temalt DNA proov võetakse.
