“Eks ta meil eelkõige tähendab seda, et küttekulud on suured, mis seda kärbitud eelarvet veelgi pingelisemaks teeb,” kurtis Kaal Delfile.

“Kõik kulud on selliste ilmadega suuremad kui muidu. Tuleb üle elada ja samas on ka tulud väiksemad, sest on ka vähem inimesi kui siis, kui oleks -5 kuni -10 kraadi.”

Kaalu sõnul ei saa samas öelda, et loomi oleks praegu õues rekordiliselt vähe. “Enamik kollektsiooni on selline seltskond, kes külma ilma ei karda. Muidugi selliste ilmadega on ka söödakulu suurem, sest me peame loomadele energiavajaduse tagama.”

Konkreetsematest probleemidest tõi Kaal välja troopikamaja lae, millele hakkas juba kogunema külmast põhjustatud kondents. “Hakkas tekkima kondents lakke ja nagu selgus, et omal ajal kui projekteeriti, siis oli üsna õbluke see laepealne kiht sinna ette nähtud.”

Kaal ütles, et praegu pannakse troopikamajal lae peale lisa puistevilla kiht. “On olemas puistevill, mis ei ole plaatidena, vaid pannakse pritsiga. Me viime 40 sentimeetri paksuseks selle soojustuskihi.”

Kaalu sõnul ollakse hädas ka elevandimaja ventilatsiooniga, mis kipub kinni külmuma. “See on jälle selline projekteerimise apsakas. Agregaat, mis sinna pandud on, ei ole projekti kohaselt selliste ilmade jaoks. Kuidas elevandid end sellise pakasega tunnevad? Õue ei lase ja tuba on köetud, aga küttekulu on muidugi suur.”

Kaal ütles, et kõikide loomade sisemised ruumid saab ilusti ära köetud, keegi oma toas külmetama ei pea. “Ei pea. Kui ei teki mingit suurt avariid. Eks me hoiame ka hinge kinni, et seal mingit avariid ei tule, sest suurem osa soojatrassidest on kõik 1980. aastate trassid. Külma ilmaga on avarii oht suurem, kuna teatavasti kuumem vesi on suurema survega.”