Diplomaat: ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisus lisab Eesti diplomaatiale teaduskraadi rahvusvahelises suhtluses

 (140)
President Kersti Kaljulaid New Yorgis ÜRO peasekretäri Antonio Guterres'iga.
President Kersti Kaljulaid New Yorgis ÜRO peasekretäri Antonio Guterres'iga.Foto: Lauri Tankler

Kui Venemaa trallib Krimmis ja Gruusias pea vanaviisi ning Eesti julgeolekutase ei tundu olevat raketi kombel kõrgustesse sööstnud, võib lugejal tekkida küsimus: mida see Eesti osalus ÜRO Julgeolekunõukogus meile rahvusvahelisel areenil üleüldse siis head-paremat andnud on?

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu (ÜRO JN) on eksklusiivne grupp. Lausa sedavõrd, et üle 50 ÜRO liikmesriigi pole saanud end JN liikmeks tänaseni kutsuda.

Selles tulenevalt oli mõistagi Eestil kui pisiriigil ääretu rõõm kuulda möödunud aasta juunis uudist, mille kohaselt on perioodil 2020-2021 15-pealise Julgeolekunõukogu ümarlaua taha oodatud ka meie esindajad. Mäletate president Kaljulaidi joovastust, mis sai talletatud ka päevapiltnike poolt?

Suur rõõm tõi ühes aga suure vastutuse. Hetkel jookseb Eestil liikmelisus viiendat kuud ning eile õnnistati pressikonverentsiga sisse Eesti esimene eesistumisperiood. Mida meie vabariigi 21-pealine meeskond Julgeolekunõukogus korda saatnud on? Millised on olulisimad töövõidud? Mis kasu meie sellest riigina saame?

ÜRO julgeolekunõukogu valimised 7.06.2019. President Kaljulaid rõõmustas silmnähtavalt, saades teadlikuks Eesti liikmelisusest aastail 2020-2021. Foto: Andres Putting
Seotud lood:

Pilk suurriiklikku sisedünaamikasse

Kui võtta üldsõnaliselt, võiks koondada kasutegurid järgnevalt: nooruke Eesti sai viimaks jala n-ö suurte poiste kamba ukse vahele, kus talle antakse võimalus mitte ainult vestluses kaasa lüüa, vaid ka jututeema omalt poolt paika panna.

Meil on võimalus jälgida suurriikide suhtlust tavapärasega võrreldes palju lähemalt.

Suurte poiste kampa täidavad antud stsenaariumis alaliselt Venemaa, USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina, mõjutades omavaheliste kokkulepete ja dünaamikaga suures ulatuses planeedil toimuvat. Iga aastaringi möödudes vahetub kambas välja viis liiget: tühjaks jäänud toolid asendatakse ÜRO liikmete valiku tulemusena uute riikidega, kel jagub aega oma sõna maksma panna kaheks aastaks.

"Väikeriigil on ainulaadne võimalus olla sellisel äreval ajal suurriikide omavahelise otsesuhtluse vahetu tunnistaja. Meil on võimalus jälgida suurriikide suhtlust tavapärasega võrreldes palju lähedamalt," ütles Delfile Välisministeeriumi Rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste büroo juht Liis Lipre-Järma, kes on ÜRO Julgeolekunõukogu tegemistega tööalaselt väga lähedalt kursis. "Teatud mõttes on see kogemus Eesti diplomaatiale nagu lisanduv teaduskraad rahvusvahelises suhtluses."

Oluline osa sellest tööst on kasutada maksimaalselt seda ligipääsu ära.

Julgeolekunõukogu liikmelisus pakub Eestile Lipre-Järma sõnutsi tavaolukorraga võrreldes kõvasti suurema võimaluse koguda välispoliitilist kapitali, leides koostööavenüüsid nii kaugemal kui lähedamal asuvate riikide-liitlastega. Lisaks rõhutas ta Delfiga rääkides "pildil olemise" tähtsust.

"Väikeriigi kapital on ka riigi kuvand," märkis ta. "Meilt küsitakse arvamust ja seda tsiteeritakse. Julgeolekunõukogu liikmesriigi sõnavõtud on maailmameedia tähelepanu all ja ka Eesti sõnavõtud leiavad aeg-ajalt seal tsiteerimist. See on väikeriigile suur väärtus – olla kuulatud ja märgatud."

Viimati kajastati Eesti sõnavõttu Lipre-Järma sõnul näiteks noori ja julgeolekukeskkonda haldaval arutelul New York Times'is, ent teravamaid ütlusi Eesti esindajate suust on tsiteeritud ka varem.

"See on oluline osa sellest tööst - kasutada maksimaalselt seda ligipääsu ära," rõhutas Lipre-Järma Eestile avanenud võimaluste täiel määral ära kasutamise olulisust.

Mida on aga Eesti oma käega ära teinud?

Lipre-Järma tõi esile esimese Eesti poolt organiseeritud kohtumise Krimmi inimõiguste teemal, mis leidis aset märtsi alguses.

"Kohtumine läks korda ja aitas avalikkuse ette tuua Venemaa-poolseid raskeid inimõiguste rikkumisi Krimmis ning tugevdas rahvusvahelist survet Venemaale nende rikkumiste lõpetamiseks," kirjeldas Lipre-Järma ühte suuremat töövõitu Julgeolekunõukogus viibides.

Eraldi eesmärk omaette on muuta Julgeolekunõukogu aina läbipaistvamaks.

Teiseks suureks õnnestumiseks peab ta Gruusia vastu sooritatud küberrünnete küsimuse tõstatamist. See toimus tihedas koostöös Suurbritannia ja USA-ga - koos Eestiga on need ainsad riigid JN-s, mis on varasemalt kõnealused küberrünnakud avalikes sõnavõttudes Venemaaga seostanud.

Viiendal märtsil toimus tolle algatuse tulemusena Julgeolekunõukogus Lipre-Järma sõnutsi "ajalooline istung": esmakordselt arutati küberrünnete toimumist, ajendatuna konkreetsest juhtumist.

"Meie jaoks oli märgiline ka see, et tegu oli pärast Brexitit esimese ühisavaldusega, millega Suurbritannia Julgeolekunõukogu serval liitus," kirjeldas Lipre-Järma toimunu erilisust.

Üheks eraldi eesmärgiks omaette on muuta Julgeolekunõukogu aina läbipaistvamaks - seda eriti tänastes tingimustes, mil kõik kohtumised leiavad aset arvutiekraanil.

Hääl kostab kaugemale, kui hüüad koos liitlastega

1,3-miljonilise Eesti hääl vaibuks oma agendat skandeerides ÜRO 193 liikmesriigi huviderägastikus justkui merelainete vahel karjudes, suu pidevalt soolast vett ahmimas ning hääl tuhmumas. Et sõnumi teekond pikeneks, tuleks seda edastada Lipre-Järma sõnul ühes liitlastega. Selle eesmärgi nimel on kujunenud Julgeolekunõukogus välja tihe koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, mis väljendub muuhulgas ühiste avalduste kaudu.

Lipre-Järma märkis, et säärasel kujul on Eesti ettepanekul ja eestvedamisel sündinud kaks Julgeolekunõukogus olevate Euroopa Liidu liikmesriikide pressiavaldust: Minski lepingute aastapäevale pühendatud istungi ja Türgi sõdurite ründamisest ajendatud Idlibi-teemalise erakorralise istungi eel.

Oleme avatud, empaatiline, kuulav ning enda ninaesisest kaugemale vaatav riik.

Lisaks on Eesti võtnud 15-liikmelises Julgeolekunõukogus käsile COVID-19 pandeemia teema eestvedamise, võimaldamaks käimasolevas kriisis kommunikatsiooni läbipaistvust. Ühe näitena tegi Eesti märtsikuus Julgeolekunõukogule ettepaneku ühiseks COVID-19-teemaliseks pressiavalduseks. See ei läinud aga mõningate riikide vastuseisu tõttu läbi - kohati leiti, et tol hetkel polnud pressiavaldus vajalik, kuna veel polnud selge pandeemia mõju rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

Seejärel nägi Eesti delegatsioon nädalaid vaeva, rääkimaks kõigi liikmetega läbi võimalus, et Julgeolekunõukogu koguneks siiski kõnealuse teema arutamiseks istungile, mis - erinevalt eelmisest algatusest - läks läbi.

Mis see "Eesti sõnum" maailmaareenil õigupoolest on?

Mingit löövat sloganit Eestil maailmale esitleda pole. Küll aga on riigi esindajatel Eestist loodud üldine mainekuvand, mille alusel maailma probleemidele läheneda.

"Soovime näidata, et oleme avatud, empaatiline, kuulav ning enda ninaesisest kaugemale vaatav riik," selgitas Lipre-Järma. "Eesti ei istu nõukogus vaikides, kui Idlibi-sarnased koledused toimuvad."

Teine oluline osa Eesti sõnumist on samuti ka inimõiguste ja julgeolekukeskkkonna seoste esile toomine. Eesti roll on mitte lasta unustada: rahvusvahelisel areenil tuletatakse jooksvalt meelde, et Krimm on juba kuuendat aastat annekteeritud ning Euroopa pinnal on jätkuvalt käimas Ukraina sündmuste näol jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine.

"Neid reegleid on ka minevikus meie vastu rikutud, mistõttu on see põhimõte, millest me ei saa taganeda," kirjeldas Lipre-Järma Eesti seisukohti.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!