Diplomaadiks tahab saada 400 inimest
Samal ajal oli avatud ka konkurss välisministeeriumi raamatupidaja kohale. Ainsat töökohta soovis saada 200 kandidaati.
Võrdluseks, eelmisele avalikule diplomaatilise töökoha konkursile paari aasta eest laekus ligikaudu 200 avaldust.
Välisministeeriumi kantsleri Marten Koka sõnul osalevad praegusel konkursil ka paljud sellised inimesed, kes masuaja koondamiste käigus on pidanud ministeeriumist viimastel aastatel lahkuma. “See näitab, et välisministeeriumis on hea töötada,” leiab ise aasta lõpus ametist lahkuv kantsler.
Konkursi tingimused on üsna ranged: kandidaadilt oodatakse kõrgharidust, kahe võõrkeele valdamist, rahvusvaheliste suhete tundmist. Konkursi esimeseks etapiks on dokumendivoor, kus kontrollitakse kandidaatide nõuetele vastavust.
„Mõni neist 400st võib-olla langeb välja, aga enamik vastab siiski nõuetele. Enamasti on tegu ka korraliku töökogemusega inimestega,“ kinnitas Kokk, et sajad töölepürgijad pole mitte otse koolipingist tulnud noored.
Mis tööotsijaid diplomaadiks tõmbab?
„Välisministeeriumis ei ole palgad väga kõrged. Nendel töökohtadel jäävad palgad 11 500 ja 14 500 krooni vahele. Välisministeeriumisse ei tulda tööle mitte raha pärast, vaid missioonitundest, soovist oma riigi heaks midagi ära teha,“ selgitas kantsler.
Värske ja veel avalikustamata personaliküsitluse kohaselt arvab 93% välisministeeriumi töötajatest, et teeb oma töökohal rohkem, kui temalt oodatakse, see viitab asjatundjate arvates töötajaskonna suurele pühendumusele ja sisemisele motivatsioonile.
„Karjääridiplomaatide seas on personalivoolavus viimastel aastatel praktiliselt null.”
2009. aastal kantsleri kohale asunud Koka enda viieaastane ametiaeg lõpeb varakult, 2011. aastast võtab koha üle Alar Streimann. Kokk jätkab Eesti suursaadikuna OECD ja UNESCO juures. Roteerumine on tema sõnul välisministeeriumi tööle väga omane.
