“Suur mure on kodakondsusprobleemidega. Paljud kogukonnad tunnetavad keelenõudeid kui diskrimineerimist,” seletas raportöör. “Samuti tunnetatakse keeleinspektsiooni olemasolu kui diskrimineerimist,” nentis ekspert.

“Fakt, et Eestis on kodakondsuseta isikud, viitab sellele, et tegemist on tugeva probleemiga ja kogu süsteem tuleks uuesti üle vaadata,” rääkis Diene.

Raportöör tegi nii positiivseid kui ka negatiivseid märkusi. Positiivsetena toodi välja fakti, et Eestis on tugev poliitiline tahe. Eriti tunnetas seda raportöör, kohtudes peaminister Andrus Ansipiga.

Diene kiitis ka asjaolu, et on olemas institutsioon, mis tegeleb diskrimineerimisega, tõstes esile õiguskantsleri bürood. Samuti tõi ta välja kodanikealgatusi Ida-Virumaal.