Kohtuvaidlust käsitlevas teadusartiklis tõmmatakse paralleele USA kohtupraktikatega, kus anonüümsetele kommentaaridele antakse kõrgem kaitse ja internetiportaalid kommentaaride eest ei vastuta.

“Delfi vs. Eesti kohtuvaidlus on ilmekas näide sajandite jooksul välja kujunenud Uue ja Vana Maailma suhtumisest sõnavabaduse ja eraelu kaitsesse. Kui Uues Maailmas ehk Ameerikas on kõrgem kaitse sõnavabadusel, siis Vanas Maailmas ehk Euroopas eelistatakse vahel eraelu kaitset,” ütleb artikli autor, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia avaliku õiguse dotsent Mart Susi.

Susi märkis, et tegemist on esimese kohtulahendiga, kus Euroopa Inimõiguste Kohus võtab seisukoha internetiportaali vastutusest anonüümsete kommenaataaride avaldamise eest. Otsus on märgiline, sest just Eestit tuntakse maailmas kui kõrge sõnavabadusega riiki. Kuigi kohtulahendi kohaselt tuleb internetiportaali vastutust eeldada, ei anna lahend selget juhist, kuidas peaks portaal anonüümseid kommentaare jälgima. Võimalik, et sellekohane selgus saabub suurkoja lahendiga.

“Maailma õigusteadlased diskuteerivad hetkel selle üle, millises ulatuses üldse allub interneti keskkond õiguslikule regulatsioonile,” lisas Mart Susi.

Delfi vs. Eesti kohtuasja vaatab hetkel teistkordselt läbi Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda. 10. oktoobri 2013 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Eesti ei ole rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus) sellega, kui leidis, et Delfi peab vastutama oma internetiportaalis avaldatud au teotavate anonüümsete kommentaaride eest.

Rahvusvaheline õigusajakiri American Journal of International Law ilmub alates 1907. aastast ning on spetsialiseerunud rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi suhteid käsitlevate kõrgetasemelisete teadusartiklite avaldamisele.