Sotsid esitasid jõuluvanale Anna Haava luuletuse "Astu alla":

Astu alla rahva hulka,
õpetaja, karjane.
Et ei kasvaks kuristikud,
kaljud teie vahele.
Ainult käsud, õpetused,
ei need rahvast õndsaks tee,
kui ei saa sa sõbraks olla
ega vennaks temale.
Astu välja kitsast ringist,
oma silmi seleta,
hoopis uue maa ja rahva
imestades leiad sa.
Kas sa tunned seda rahvast,
tema põue tuksumist,
tema rõõmu, tema muret,
vaimu lendu, võitlemist?
Kui ei tunne, kui ei mõista,
võõras rahvas, võõras keel,
kuidas tahad taeva poole
teda juhatada veel?
Astu alla rahva hulka, õpetaja, karjane.
Virus, Võrus, idas, läänes igatsedes ootame.

Demokraadid esitasid oma versiooni tuntud luuletusest:

Jõuluvana, kullapai
kingi meile suhkrusai
meie ühendus on pisi
riigipirukat ei küsi

Keskerakonna fraktsiooni jõulusalmi kirjutas ja esitas Peeter Võsa:

Keskerakonna fraktsiooni jõulusoov

Paks ja armas jõulutaat,
ümar nagu õllevaat.
Meie erakonna nimel
ootan Sinult jõuluime.

Anna igaühele,
kes me saalis istume.
Natukene rohkem mõistust,
rohkem sõprust, vähem võitlust.

Anna nii, et jagada,
rahvale saaks üht-teist ka.
Kõige parem oleks raha,
rahvas seda tõesti tahab.

Aga lisaks sellele,
rõõmsaks igaüks meist tee.
Sotsidele soolist võrdsust,
Reformi reiting päästa põrgust.

Isamaale eesti õhku,
Demokraadid rohkem rõhku
saagu panna sellele,
et igaüks karjääri teeks.

Aga meie erakond,
bussi-raja vennaskond.
Võta ja vii koalitsiooni,
paranda me positsiooni.

Meil on mõtteid ja ideid,
meil on pealehakkamist.
Lisaks voorust, vaateid, aateid
parandamaks olemist.

Lakke tõsta SKP,
põllumehed rikkaks tee.
Läänemerre rohkem räime,
väljamaal ei tööl siis käi me.
Tõesti peata väljaränne,
küllap me siis oma õnne
ise üles otsime ja pärandame lastele.

Maarjamaal, siin igas külas.
Igas linnas, majas, talus.
Vahet pole, kes neis elab.
Jõulutaat – vot seda palun.

IRLi luuletus nõnda, nagu tuu um stenogrammis:

Kuskil põhjapõdrad käivad, säraküünlad sarvedel,
tähed kõlisevat näivad või ehk laulab aisakell.
Ei, see kell on Ene laual, saali kutsub kõiki meid.
Öö on läbi, hommik koidab, ei, see pole riigi reiv!
Tudengitel priipääs taskus, vanaemal lisapens,
õpetajal, päästjal, arstil pisut suurem palgašanss.
Aga selge, seda vähe, ootused on suuremad –
kolmekordselt kõike kohe või siis hindu pisemaks.
Raha juurde me ei trüki, aga kolmekordselt saab
võtta pausi enne otsust, mis meil kingituseks saab.

"Ja lugupeetud juhataja, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt palun vaheaega kolm korda kümme sekundit!" sõnas Kaia Iva.

"Õige, kolm korda kümme sekundit. Palun vaikust!" vastas esimees Ene Ergma ja lisas pärast väikest vaheaega: "Ah, täna vast läheb kiiremini, läbi ongi vaheaeg."

Reformierakonnast esitas Imre Sooäär esiteks Paul-Eerik Rummo luuletuse:

Oli tuisk ja olid tormid,
muutusid kõik elunormid.
Tuli majanduse langus,
kõik, mis õilmitses, see hangus.
Aga ükski asi ei jää igavesti samaks,
mis ei tapa, see teeb tugevamaks.
Pärast tardumist ja torme
alustame taas reforme,
teeme riigis korrektiive,
tõusku tuju, palk ja iive.

Seejärel lauldi koos ka "Aisakella".