Suurettevõtja tõrjus kahtlusi, nagu tema volikogusse kandideerimise ajendiks oleks soov mõjutada oma koolide haldamise lepingu käekäiku. Neid on lubanud ümber vaadata nii Keskerakonna kandidaat Taavi Aas kui ka Reformierakonna pretendent Kristen Michal.

“Seda minu tänase tegevusega seostada on väga lühinägelik. Minul on Tallinnaga suhteliselt vähe lepinguid. See on avalik leping, mis kehtib juba kümme aastat. Igaüks, kes seda täna kritiseerib, võib seda lugeda. Ma olen aru saanud, enamus kritiseerijaid ei ole viitsinud seda lugeda ja igat lepingut saab alati lõpetada,” sõnas Sõõrumaa.

“Nii väike mees ma ka nüüd pole, et ma ühe lepingu pärast hakkan pea ees tormama tegevusvaldkonda, mis mul oleks vastukarva,” lisas ta.

Küsimusele, kuidas käitub Sõõrumaa olukorras, kui tema poliitilise tegevuse ja linnaga sõlmitud halduslepingu vahel tekib konflikt, vastas ta, et käitub nii nagu on seda terve elu teinud. “Kui mul tekib huvide konflikt, siis taandan ennast ja astun sellest ruumist ja vestlusringkonnast välja. Olen seda terve elu teinud ja teen ka edaspidi nii.”

Sõõrumaa ei näe probleemi selles, et juhib poliitika kõrval ka Eesti Olümpiakomiteed (EOK) ja rõhutas, et peaaegu kõik varasemad olümpiakomitee juhid on olnud tegevpoliitikud. Aasta tagasi toimunud EOK presidendi valimistel kaitses ta seisukohta, et tegevad ministrid ei tohiks olla täitevkomitee liikmed. Tema sõnul peaks vältima olukorda, kus rahandus- või kultuuriminister on samal ajal ka täitevkomitee liige ja teeb iseenda jaoks otsuseid. “Aga kui poliitik on mõnest muust valdkonnast, siis seal ei ole kunagi vastuolu olnud.”

Varasemalt pikema visiooni vajalikkusest Tallinnas rääkinud Sõõrumaa ütles Delfile, et pealinnas võib küll paljude asjadega rahul olla, kuid kaugemale vaatamist nõuab kesklinna planeerimine. “Kui inimene satub Tallinnasse, võõras inimene eriti, siis ta näeb ilusat vanalinna ja seda, et Tallinn asub nii mere ääres, et praktiliselt võid sõita kesklinna, aga samal ajal pole sul mere juurde asja,” tõstatas ta probleemi.

“Ma ei näe ka tänastes planeeringutes midagi sellist, mis seoks Tallinna kesklinna ja mere. Seda enam, sealt samast sadamast ja mere äärest tuleb meie kullasoon — turistid. Kuidas nemad peavad täna ekslema, et jõuda siia kesklinna ja vanalinna. Igal juhul tuleb seda teistmoodi vaadata,” ütles suurettevõtja ja märkis, et pikem visioon nõuab plaaneringute ülevaatamist.

Ühtlasi soovivad Sõõrumaa, Mõis ja Luik ka sotsiaalsele ja hariduspoolele tähelepanu pöörata. “Haridus ja sport on mulle nii lähedane teema. Minu lapsed on enamus õppinud välismaal ja sellel on oma selged põhjused.”

Jüri Mõis lasteaia kohatasu kaotamise plaanist: mitte kellelgi ei ole probleemi söögiraha ega kohatasuga, vaid probleem on ikka kvaliteedis

Teise valimisliidu vedaja, ettevõtja ja kunagise Tallinna linnapea Jüri Mõisa sõnul arutati tänasel koosolekul, milline peaks olema valimisliidu graafiline kujundus, kampaania olemus ja missuguseid kokkuleppeid on inimestega sõlmitud. “Suurt asja täna kavas ei olnud. Pigem oli plaanis vaadata, kas meil on ka mingeid muresid. Neid praegu ei paista. Konkurendid ei ründa kuskilt otsast ja äravajumist pole ka näha. Oleme jõudnud sinnamaani, et 25. augusti paiku võib meilt uudiseid ootama hakata.”

Suurt kampaaniat Mõisa sõnutsi planeeritud pole. “Me loodame, et meie nimed räägivad meie endi eest. Meil on vaja öelda, et me oleme ka valimistel, ja tutvustada oma programmi.”

Ta kinnitas, et tema palgalist ametikohta ei taotle. “Mul on küll ideid, kuidas muuta volikogu tööd paremaks, mõistlikumaks ja linlasele arusaadavamaks, aga mina näen oma rolli volikogu lihtliikmena. Hädapärast trügin mõnda komisjoni juhtima, aga pigem tahaks olla lihtliige.”

Mõis tõi ühe suure probleemina välja väikeste laste hoiu. “Seaduse järgi peab pooleteiseaastasele lapsele omavalitsus kindlustama lastehoiu-, või lasteaiateenuse, kuid praktiliselt see Tallinnas nii küll ei ole.”

Reformierakonna valimislubadus kaotada lasteaia 57-eurone kohamaks pole Mõisa hinnangul hea idee. “Mitte kellelgi ei ole probleemi söögiraha ega kohatasuga, vaid probleem on ikka kvaliteedis. Lastevanematele tundub see eriskummaline. See suurendab veelgi kontrasti nende laste vahel, kes siis saavad lasteaeda ja kellele lasteaiakohta linnavalitsusel ei jätku.”

Mart Luik: Tallinnal on suur eeldus saada üheks innovaatilisemaks linnaks maailmas

Valimisliidu kampaaniajuht, pikka aega meediaettevõtteid juhtinud Mart Luik ütles erinevalt Mõisast, et täna arutati ka valimisnimekirjaga liituvate inimeste teemat. “Mis seal salata, on ka osad inimesed, kellele peavooluerakonnad on hakanud survet avaldama, et ärge ikkagi tulge selle kambaga. Otsustasime, et ei hakka täna-homme nimesid tilgutama ja võtame pikema vaate. Suvi on ka, paljud inimesed pole linnaski, kellega suheldud saab.”

Luik lisas, et tosin kandidaati on juba oma nõusoleku valimisliidus kandideerida andnud. "Eesmärk on meil saada kümmekond inimest igasse valimisringkonda ehk siis 80 inimesega nimekirja kokku. Sellel teel oleme esimese otsa peal.

Edgar Savisaare liitumist nimekirjaga täna ei arutatud. "Edgar Savisaar peab ise oma mõtted kõigepealt paika panema, millises nimekirjas ta tahab kandideerida. Põhilised stsenaariumid on need, kas sünnib ikkagi Edgar Savisaare nimekiri Keskerakonnast lahus või võtab ta vastu Keskerakonna kutse kandideerida nende nimekirjas."

Juhul, kui Savisaar avaldab soovi valimisliidus Tegus Tallinn kandideerida, arutatakse seda teemat uuesti. "Me oleme võtnud oma poliitika printsiibiks, et me kedagi eos ei välistaks. Kõik linnakodanikud, kes oma hääle annavad, annavad ka mandaadi nendele inimestele ja neil on vastavalt ka voli linnaasjades kaasa rääkida," selgitas Luik.

Mustamäel sündinud ja suurema osa elust Kesklinnas elanud Luik pole veel otsustanud, kummas piirkonnas ta kandideerib.

Tänasel koosolekul arutati ka ka valimisprogrammi, mille mitmeid punkte soovitakse nii omavahel kui teiste kandidaatidega läbi vaielda.

Luige hinnangul peaks Tallinna linnavalitsemine olema palju avatum. “Asju peaks tegema hea juhtimistava kohaselt nii linnale kuuluvates ettevõtes kui kogu linna organisatsioonis. Linn peaks olema palju kaasavam kogu otsustusprotsessis. Kõikide suurte projektide puhul — on see Reidi tee või Haabersti ristmik — on linna kohustus oma kodanikega enne otsuse langetamist väga detailselt need asjad läbi rääkida. Miks mitte ka otsedemokraatia elemente kasutada, kus me küsimegi mõnes olulises küsimuses seda arvamust. Aga mitte nii nagu praegune Tallinna linnavalitsus käis välja, et juba rong on poolel ja siis esitletakse ühte uuringut, mis näitab, et pooled tallinlased on Reidi teega päri ja teine pool ei ole.

Luige hinnangul on Tallinnal suur eeldus olla üks maailma innovaatilisemaid linnu. “Ta on väike, kompaktne, siin elavad väga andekad inimesed väga värskete mõtetega." Ta lisas, et kuigi linna roll on piiratud - linnakodanikud on ikkagi need, kes ise linnakeskkonna otsustavalt paika panevad -, saab linn kaasa aidata näiteks linnaplaneerimisega. "Tegelikult võiks suurema osa oma asjatoimetustest saada korraldatud oma asumis."

Linn peaks Luige arvates kasutama oluliselt enam ekspertide teadmisi.

Liitu