A. Partsi inseneribüroo juhatuse liige Aldur Parts, üks ekspertiisiakti autoritest, rääkis Delfile, et alguses oli roostetanud konstruktsioone näha üsna ehmatav, kuid ekspertiisi käigus selgus, et ületamatuid probleeme siiski ei ole. „Meie mudelites ja arvutustes on roostetamisest ristlõike vähenemine arvesse võetud,“ kinnitas insener.

Parts lisas, et täita tuleb energiatõhususe nõudeid ja nendele nõuetele eelmise sajandi viimases pooles valminud konstruktsioon ei vasta. „See tuleb ümber projekteerida ja vastavalt sellele ka ehitada,“ ütles Parts ja nentis, et mingil määral on ehitamiseks vaja ka lammutustöid ette võtta.

Ühesõnaga, aeg on Tallinna linnahalli sõrestike ja talade kallal oma töö teinud, terasest konstruktsioonid roostetavad, kuid kokkuvõttes saab ekspertiisi autorite hinnangul siiski renoveerimisega algust teha.

Tallinna linnahalli nõukogu esimees Meelis Pai ütles, et eksperdid andsid kinnituse, et linnahalli võib renoveerima asuda. „Need hirmud, et võib-olla mõned kandekonstruktsioonid on läbi roostetanud või midagi tuleb lammutada, need ei osutunud õnneks tõeks,“ lausus Pai, nentides, et vaja võib olla lammutada siiski üht-teist maja sees.

Linnahalli katus on plaanis jätkuvalt linnarahvale avatuks jätta, kuid sinna võivad tulla puud või skulptuurid, mis aitaks seal puhuvat tugevat tuult rahustada.

Millised plaanid linnahalliga on?

„Meie suur eesmärk on saavutada suures saalis loomulik akustika, et maailma tippsümfooniaorkestrid ja -dirigendid tahaksid just siia, Tallinna, tulla kontserte andma,“ sõnas Pai. Selleks on suurest saalist tehtud 3D-mudel, mis saadetakse ekspert akustikule New Yorki, kes annab soovitusi, milliseid materjale tuleks kasutada ja mida teha, et toda loomulikku akustikat saavutada. „Kui on selline saal olemas, kus on selline akustika, siis kõiki muid asju: konverentse, teatreid jne, kõike on võimalik teha, vastupidi ei ole kunagi võimalik,“ märkis Pai.

Saalis tahetakse palju rõhku panna kaasaegsele lavatehnikale, et tingimused oleks olemas nii projektide, teatrietenduste, kontsertide, ooperite kui ka tsirkuste etenduste jaoks. Nii vaadatakse ka lähiregioonis ja kaugemal erinevaid kontserdisaale ja teatrimaju, et end lavatehnilise arenguga kurssi viia. Tõnu Kaljuste ja Paavo Järvi on linnahalli tarvis andnud loetelu üheksast samalaadsest saalist 2000 kilomeetri raadiuses ehk Euroopas, Venemaal ja Islandil. „Me ei ole seadnud eesmärki Eesti-keskselt, me oleme seadnud eesmärgid Põhja- ja Ida-Euroopa keskselt,“ lausus Pai.

Kontserdisaali lava all ja ees on ohtralt ruumi, mida on plaanis ära kasutada. Ilmselt tuleb sinna nii tõstetav kui ka pöörlev lava ja muusikalidele mõeldes võimalus paigutada orkester lava ette. Saalis on ruumi suisa 5300 külalisele. Sedavõrd suur publiku mahutamise võimalus on Pai kinnitusel üks linnahalli eelis. Seda on nimelt isegi rohkem kui Londonis asuvas Royal Albert Hall’is.

Plaanis on saali tuua kaasaegne lavatehnika, samas publikuruume on kavas taastada nõnda, et need näeks välja nii, nagu nad 80ndatel avati. „Mis vaja, see vahetatakse välja, mida pole välja vahetada vaja, see renoveeritakse,“ sõnas Pai. Ta rõhutas, et nostalgia on linnahalli puhul inimeste jaoks väga oluline ja nii püütakse hoonet suures osas algsel kujul taastada.

Peale sümfooniaorkestri nõuetele vastava saali on hoonesse planeeritud rajada ka konverentsikeskus, mis tähendab seitset erineva suurusega konverentsiruumi. Senisesse jäähalli võib tulla parkimismaja ja võimalik on ka, et jäähalli peale tuleb samuti konverentsisaal. Need ideed eeldavad aga, et jäähalli linnahalli saali finantseerimise eesmärgil maha ei müüda.

Linnahalli uuest renoveerimisplaanist rääkides on seni kõlanud nimelt, et sadama ja jäähalli osa ja mõned kõrvalolevad krundid müüakse maha, et finantseerida suure saali ehitust. „Kui see jäähalli osa osutub väga-väga vajalikuks linnahalli eksisteerimisel tulevikus, siis võib-olla mõeldakse ümber,“ sõnas Pai. Tema kinnitusel sõltub kõik ka hinnast, mida on Pai sõnul aga praegu väga raske ennustada.

Kolm aastat taasavamiseni

Linnahalli tegevus- ja ajakava näeb ette, et esmalt hakatakse koostama lähteülesannet projekteerimise hankele. „Järgneva kolme kuu jooksul anname lähteülesande koostajale oma mõtted, visioonid, ideed, mida siia võiks teha,“ täpsustas Pai.

Projekteerimishange viiakse läbi ilmselt juba sel sügisel ning rekonstrueerimisprojekt valmib plaani järgi aastaga. Rekonstrueerimist ette valmistavate lammutustöödega saab arvatavalt tegeleda paralleelselt projekteerimisega. Ehitama plaanitakse hakata 2017. aasta lõpus ja linnahall taasavada 2019. aasta kevadel. Kas graafikus püsimine on realistlik? Pai märkis, et kui hoone ehitus võttis neli aastat, siis peaks olema võimalik maja kolme aastaga renoveerida.

Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Madis Kübar ütles mai alguses, et lubadused linnahall kolme aasta jooksul korda teha ei ole tõsiseltvõetavad, kuna seni on linnahall linnavalitsuse katteta lubaduste, vassimise ja varjamise taustal aastaid lagunenud.

Linnavalitsus moodustas linnahalli rekonstrueerimise ja ümbritsevate alade arendamise koordineerimiseks 7. oktoobri 2015 ajutise komisjoni. Tänavu 23. märtsil algatas linnavalitsus linnahalli ja lähiala detailplaneeringu koostamise, et määrata moodustatavatele kinnistutele ehitusõigus kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks ning tingimused Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks.

Tallinna linnahall projekteeriti 1975.-1976. aastal ning ehitati 1976.-1980. aastal. Linnale anti linnahall üle 2003. aastal. Jäähall suleti kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu 2009. aastal ja kontserdisaal samal põhjusel aasta hiljem. Linn ootsis linnahalli renoveerimiseks erainvestoreid, kuid lubas möödunud aastal halli ise korda teha.