DELFI VIDEO: USA asepresident Ilvesele: Ameerika Ühendriigid seisavad vankumatult kõigi NATO liitlaste taga
„Mitte Krimm ei ole kaotatud, vaid Venemaa on pärast agressiooni Ukrainas kaotanud oma senised suhted demokraatlike riikidega,“ kinnitas president Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus täna Varssavis Ameerika Ühendriikide asepresidendi Joe Bideniga.
„Venemaa rikkus kõiki rahvusvahelise õiguse kirjutatud ja kirjutamata reegleid, millel püsib riikidevaheline läbikäimine, paiskas senised suhted Läänega aastakümned ajas tagasi, halvendades julgeolekuolukorda kogu Euroopas,“ tõdes Eesti riigipea presidendi kantselei teatel.
On aeg üle vaadata Lääne ja Venemaa suhted, ütlesid president Ilves ja asepresident Biden, kinnitades: Venemaa agressioon Ukrainas ning Krimmi libareferendumi toetamine, koos oma sõjaväelaste kohaloleku ja Vene passide jagamisega, toovad paratamatult kaasa NATO ja Euroopa Liidu liikmesmaade vastusammud.
„Nüüd peavad demokraatlikud riigid tõestama, et meis on otsustavust vastata neile, kes asendavad diplomaatia soomukitega ja läbirääkimised sõjalise survega. Euroopa Liit ja USA on esimesed sanktsioonid kokku leppinud,“ sõnas president Ilves, pidades oluliseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ühtset, kooskõlastatud ja mõjusat tegutsemist täpsete sanktsioonide valikul.
„Meil tuleb tõsta oma ühised väärtused ja nende kaitsmine ettepoole kitsastest, sageli lühiajalistest majandushuvidest,“ rõhutas Eesti riigipea.
President Ilves ja asepresident Biden rääkisid ka julgeoleku kindlustamisest Euroopas, mis on osa NATO kollektiivkaitsest.
Kollektiivkaitse ei näita mitte ainult NATO tahet, vaid ka organisatsiooni võimekust kaitsta oma liitlasi kõigi ohtude eest, kinnitasid Eesti riigipea ja USA asepresident.
Ameerika Ühendriigid seisavad vankumatult kõigi NATO liitlaste taga, kinnitas USA asepresident Joe Biden: „Artikkel 5 on puutumatu.“
„Ilmne on vajadus leida püsivaid ja kestlikke lahendusi, mis oluliselt suurendaksid USA ja kogu NATO kohalolekut Balti piirkonnas,“ ütles president Ilves.
Ta tõi solidaarsuse rõhutamise ja kollektiivkaitse tõhustamise näideteks 6. märtsil Leedus maandunud kuus Ameerika Ühendriikide hävituslennukit F-15, mis on lisajõud NATO õhuturbemissioonile Balti riikides ning samuti Ühendkuningriigi otsust anda aprilli lõpust Balti õhuruumi valvamisse täiendavalt oma Typhoon-hävitajaid.
USA asepresident lisas Ühendriikide valmisoleku tõsta veelgi enda sõjalist kohalolekut Balti riikides.
President Ilves ja asepresident Biden rõhutasid mõlemad, et praegu pole aeg rääkida NATO liitlaste pealinnades kaitsekulutuste vähendamisest ning 2% riigikaitsele SKT-st peab olema endiselt kõigi eesmärgiks.
Eesti riigipea ja USA asepresident pidasid oluliseks demokraatlike riikide jätkuvat ja nähtavat toetust Ukraina, Moldova ja Gruusia reformipüüdlustele.
„Igakülgne, läbimõeldud ja tõhus koostöö nende Euroopale lähenemise valinud maadega aitab leevendada praegust julgeolekukriisi ning lisab kindlustunnet kogu Euroopale,“ ütles president Ilves.
Ta lisas ka, et Ida-Ukrainasse tuleb saata kiiresti rahvusvahelised vaatlejad.
