Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas täna hommikul Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos kanakarjaks 104 inimest, kes pöördusid president Kersti Kaljulaidi poole avaliku kirjaga, milles taunisid, et naise vastu vägivalda kasutanud Tiit Ojasoo lavastab vabariigi aastapäeva programmi. “Kuulge kurjakirjutajad, muidugi saate hüsteeriaga solkida vabariigi aastapäeva ja Ojasoo elu ära! Aitab! Lõpetage kanakarja kambakas!” sõnas Reinsalu.

"Kui ma tema (Ojasoo - toim) lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust," ütles Reinsalu oma arvamusloos.

Delfile antud videointervjuus selgitas Reinsalu, et teda inspireeris väljendit "kanakari" kasutama raamatust “Lendas üle käopesa” tehtud samanimelises lavastuses kõlanud kujund.

“Kindlasti ei olnud sobiv kedagi nimetada sellise nimega. Minu mõte oli selles, et Tiit Ojasoo on lavastaja ja paraku kandusid mu emotsioonist kantud mõtted täna hommikul ka lavastustele ja mulle tuli meelde “Lendas üle käopesa”, kus Noorsooteatri lavastuses mängis pearolli Tõnu Kark. Seal peaosatäitja kasutab seda kujundit üle võlli läinud kriitikaaktsiooni puhul, mis haiglas toimus,” selgitas minister Reinsalu.

“Kindlasti on mul kahju, et minu sõnakasutus oli selline, et ta võis olla solvav või tegi haiget,” kahetses Reinsalu.

Ta möönis, et tegemist oli emotsionaalse purskega. “Mis ma salgan. Ma reedan teile saladuse, et minu puhul ei ole tegemist robotiga. Ma olen inimene, mul on oma tunded. Ja ma saan aru, ka nendel inimestel, kes tegid avalduse Ojasoo juhtumi kohta oma vaatest vaadatuna, on ka oma legitiimne vaade asjale. Seetõttu mul inimlikult, kui ma vaatan seda konteksti, oleks kahju, et vabariigi aastapäeva täidab ära hoopis mingi muu juhtum."

Reinsalu kinnitas, et tal on oma väljaütlemisest üht-teist kõrva taha panna. "Õppida on alati ja Oscar Wilde ütles: "Kogemus on iseenda vead." Ega ta tegelikult ju meie kõigi puhul nii on. Mitte mingil juhul ei tohi minu avaldusest otsida seda, et ma kuidagi ütlen nüüd, et perevastane vägivald on okei, või mingit kahemõttelisust. Ma lükkan selle kategooriliselt tagasi," rõhutas Reinsalu. "Kui mu sõnastus nii mõjus, on see kahetsusväärne."

Ametist tagasi astuda, nagu mitmed Reinsalu kolleegid nõuavad, ta ei plaani. "Kindlasti ma oma kolleegide tähelepanekuid väga enesekriitiliselt järgin. Nad tõlgendasid minu mõttekäiku valesti. Kui minu soov või kavatsus oleks tõesti kuidagi luua meeleolu, et naistevastane vägivald on tore asi, siis kindlasti ei oleks mu ametikoht selles ametis. Aga kui ma kommunikatsioonis olen oma seisukoha esitanud sellisel moel, et inimesed on mind valesti mõistnud, siis ma arvan, et on asjakohane anda informatsiooni," leidis Reinsalu.

"Kogu sõnum, mis ma tahtsin öelda, ei olnud tolerants pere- ja naistevastase vägivalla suhtes, vaid kogu mõte oli selles, et õigusriigis peab tegu saama karistuse, ühiskondlik reageering peab olema relevantne. Aga ühiskonnal peab olema ka võime halastada. Minu küsimus on — see ongi debatiteema ühiskonna jaoks -, kas see hetk halastamiseks on olemas või me ütleme, et seda hetke Ojasoo tegude puhul ei saabu mitte kunagi või see pole veel käes?" küsis Reinsalu.

"Kui kõnealune isik töötaks taksojuhina, santehnikuna või mingil muul erialal, siis me ilmselt peaksime reaalseks, et ta oma kutsetegevust jätkaks," märkis Reinsalu.

Eile saadeti Eesti Vabariigi presidendile avalik kiri, milles taunitakse 2016. aastal näitlejanna kallal vägivallatsenud NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamist EV 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse. Pöördumise tagamaid kommenteerisid Eesti Päevalehele kaks kirja algatajat, kunstnik Kadi Estland ja sotsiaalmeediagrupi „Virginia Woolf sind ei karda!” moderaator Nika Kalantar.