"Juhan Parts on ainuke, kelle kandidatuur on esitatud ja täna hommikul kohtus ta ka riigikontrolöriga. Minu teada läks see kohtumine hästi ja nüüd ongi koht, kus me peame arutama, mida me edasi teeme," sõnas Tsahkna.

Küsimusele, missugusteks järeleandmisteks on IRL valmis, et sotsid nõustuks Partsi kandidatuuriga, vastas Tsahkna, et küsimus ei ole järeleandmises. "Küsimus on selles, et meil on üks kandidaat, kelle suhtes tuleb selgelt hinnata tema pädevust sellele ametikohale." Tsahkna lisas, et Partsi kandidatuuri on sobivaks pidanud teiste seas ka praegune Euroopa Kontrollikoja Eesti esindaja Kersti Kaljulaid. "Siin ei ole kohta poliitilisel kauplemisel, eriti mis puudutab Juhan Partsi tegemisi riigikogu liikmena, kuidas ta hääletas näiteks kooseluseaduse puhul. Need teemad peavad olema lahus," jäi Tsahkna samale seisukohale nagu neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ütles täna, et sotsid ei toeta Juhan Partsi kandidatuuri Euroopa Kontrollikoja Eesti esindaja ametikohale ning plaanivad esitada omapoolse kandidaadi.

Rahandusminister Sven Sester tegi reedel valitsusele ettepaneku esitada hoolimata sotsiaaldemokraatide vastuseisust Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks endine majandusminister Juhan Parts. Täna hommikul kohtus riigikontrolör Alar Karis Juhan Partsiga.

Euroopa Kontrollikoda on üks viiest Euroopa Liidu institutsioonist Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu kõrval. Kontrollikoja ülesanne on auditeerida ELi institutsioonide arvepidamist ja tagada seeläbi liidu finantsjuhtimise usaldusväärsus.

Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele esitab Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadi valitsus rahandusministri ettepanekul, tutvudes eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. Pärast valitsuse heakskiitu esitatakse Euroopa kontrollikoja Eesti-poolse esindaja kandidatuur Euroopa Liidu nõukogule. Kontrollikoja liikme kinnitab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa parlamendiga.

1977. aastal loodud kontrollikoda toimib kolleegiumina, kus on 28 liiget – üks liige igast liikmesriigist. Liikmed nimetab nõukogu pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, keda saab tagasi valida. Senise Eesti esindaja Kersti Kaljulaidi volitused Euroopa kontrollikojas kestavad 2016. aasta maikuuni.