Seadus ei tee vahet, kas kõnnitee paikneb linna peatänaval või kõrvaltänaval, kõnnitee hoolduskohustus on igal juhul kõnniteega külgneval kinnistu omanikul. Linn võtab enda hooleks vaid pisikesed kõnnitee lõigud. "Need on pigem 10- kuni 15-meetrised lõigud kas siis kahe kinnistu vahel, kus ei ole ühtegi kinnistu omanikku, või siis bussipeatuste juurde minevad väga väikesed kõnniteelõigud," täpsustas Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Sellise lumesaju puhul on selge, et lumeputru esineb mingil hetkel kõikjal.

Erinevatele objektidele on erinevad reageerimiskiirused. Näiteks Tallinna suurimad tõusudega teed, mida on lepingus loetletud ligi 50, peavad olema puhastatud 30 minuti jooksul, ühistranspordiliiklusega tänavad peavad olema hooldatud viie tunni jooksul lumesaju algusest, kusjuures lund ei tohi esineda üle kolme sentimeetri. Väiksematel kõrvaltänavatel on reeglina 12-tunnine hooldustsükkel ja kõige aeglasem hooldustsükkel - 24 tundi - on kvartalisisestel teedel.

2011. aastal kulus lume äraveoks 2,4 miljonit eurot.

"Teede seisundi nõuete määrus annab minu meelest suhteliselt mõistlikud kriteeriumid ette, milliseid seisunditasemeid tuleb hoida. Kui tahaks seaduses nõutust kiiremini tegutseda, siis selleks peaks olema oluliselt rohkem tööjõudu, selleks peaks kulutama oluliselt rohkem raha, mida ükski omavalitsus ilmselt teha ei suuda," nentis Sulg.

"Lumevedu on väga kallis töö, see igal juhul tuleb millegi teise arvelt ja seda tehakse nii palju, kui vajalik ja nii vähe kui võimalik," nentis Sulg, ja tõi näite 2011. aastast, kus Tallinnas kulus lume äraveoks kokku 2,4 miljonit eurot.

"Kui talvel lund sajab, siis linnakodanikud peavad arvestama sellega, et liiklemistingimused on talvised, see on natuke teistsugune olukord kui suvel. Paljud inimesed ei taha seda mõista, et talvel ongi raskem liikuda," ütles Sulg teema kokkuvõtteks.