DELFI VIDEO: Sven Mikser: kaitsekulusid saaks vajadusel suurendada, kuid maksutõusu hinnaga

Vastne kaitseminister Sven Mikser ütles Kanada erukindrali hiljutist avaldust NATO ja Eesti teemal kommenteerides, et täna on allianss üks suurimaid sõjalisi jõude läbi ajaloo ning NATO valmisolekus liitlastele vajadusel appi tõtata kahtlema ei peaks. Mikseri sõnul oleks ka Eesti kaitsekulusid võimalik vajadusel lühiajaliselt veelgi suurendada, aga see eeldaks siis valija valmisolekut maksude tõstmiseks.

Kanada erukindralmajor Lewis MacKenzie, kes oli ÜRO rahuvalvevägede esimene ülem Sarajevos, kirjutas hiljuti, et NATO on tegelikult allianss, kus iga riik valib, palju panustab ja sõjatandril ära teeb, ning näiteks Eestile ja Lätile liikmestaatuse kinkimine oli äärmiselt ebamõistlik.

„Vaatamata NATO võitlusvõime pidevale kahanemisele pärast külma sõja lõppu jätkas allianss kasvamist, liikudes itta ja võttes vastu sellised endised Nõukogude Liidu satelliitriigid nagu Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia. Tungimine otse Venemaa piirile ja liikmestaatuse kinkimine sellistele riikidele nagu Eesti ja Läti oli äärmiselt ebamõistlik, sest allianss ei ole enam võimeline sõjalise jõuga appi tormama, kui mõni liige on ohus. Kogu lääne retoorika Ukraina kohta on mõttetu, sest Venemaa teab, et NATO ei ole võimeline ühekski suure riskiga sekkumiseks – mitte kuskil,“ kirjutas MacKenzie ajalehe Globe and Mail veebiväljaandes.

Eesti uue kaitseministri ja sotside esimehe Sven Mikseri sõnul on NATO aga tänasel päeval läbi ajaloo üks võimekamaid sõjalisi alliansse.

"NATO riigid kollektiivselt teevad täna suurusjärgus 60 protsenti kõigist maailma kaitsekulutustest. NATO konvensionaalne sõjaline võimekus on kaugelt suurem sõjaline võimekus, kui mistahes potentsiaalsel konkurendil. Tegemist on ajaloo kõige tugevama kaitsealliansiga. Ei ole põhjust paanikat külvata," ütles Mikser tänasel sotside üldkogul Delfile.

Kaitseministri sõnul võib leida inimesi ühest või teisest riigist, kes arvavad, et NATOt pole vaja või et NATO üks või teine laienemislaine on olnud viga. "Meile peaks kindlust andma aga see, et kõik olulised poliitilised otsustajad ja ka sõjalised otsustajad liitlasriikides on kinnitanud ja kinnitavad, et NATO aluslepe on jõus ja see kuulus viies artikkel, mis räägib liitlasriikide ühisest sõjalisest kaitsest on jätkuvalt tugev ja usaldusväärne," leiab Mikser.

Eesti julgeolek tervikuna on aga Mikseri sõnutsi palju aastaid toetunud kahele peamisele sambale, millest üks on esmane iseseisev kaitsevõime, mille tagab kaitsevägi, kaitseliit ja erinevad valitsusasutused üheskoos.

"Aga teine kriitiline element Eesti riigikaitses on ühiskaitse - meie liitlassuhe NATO liitlastega. Kindlasti on see parim kindlustuspoliis, mida Eesti võib kunagi omandada. Me oleme üks vähestest NATO riikidest, kes tõepoolest suudab täita seda kokkulepet eraldada riifieelarvest riigikaitsele 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Aga kõigele vaatamata on Eesti siiski väike riik ja isegi selle suhteliselt kõrge kaitsekulutuste taseme juures on selge, et me ei suuda kunagi endale soetada kõiki tänapäevaseid võimekusi piisavas mahus. Nii et toetumine liitlassuhtele ja ühiskaitsele on nii täna, kui ka tulevikus Eesti riigikaitse oluline koostisosa," leiab Mikser.

Rääkides Eesti kaitsekulude võimalikust kärpest, ütles  Mikser, kelle partei on avalikult mitmeid kordi kaitsekulude kiiret tõstmise vajadust küsimärgi alla seadnud, et tegelikult oleks lühiajaliselt võimalik vajadusel neid kulutusi suurendada veelgi.

"Ka praeguse koalitsiooni lepingusse on sisse kirjutatud, et riigikaitse kulutusi hoitakse kahe protsendi juures SKT-st. Kindlasti kui mingisugune akuutne vajadus peaks seda tingima, siis on lühiajalises plaanis võimalik ka rohkem panustada riigikaitsesse. Kui pikaajaliselt soovitakse seda suhtarvu suurendada, siis eeldab see aga teatud poliitilist valmisolekut ja ka seda, et valijad on selleks valmis rohkem maksuraha panustama," leiab Mikser.

Tegelikult leiabki vastne kaitseminister, et kaitsekulutuste planeerimine peaks olema võimalikult pikaajaline, et maksuplaanid ja vajalikud hanked oleks võimalik planeerida näiteks 10 aastat ette.

Tänavu täitub NATO-l 65. tegutsemisaasta ning Eesti liikmelisusest saab 10 aastat.