"Riik ei saa anda vastukäivaid sõnumeid," ütles Haukanõmm. Tema sõnul on käimas töövõime kindlustuse reform, millega tahetakse suurendada puuetega
inimeste tööhõivet, mis praegu on sõltuvalt arvutamise metoodikast 16 kuni 25 protsenti tööealisest elanikkonnast.

Haukanõmm tõi hea tööandja erasektoris eeskujuna välja jaemüügi kaupluseketi Rimi ja puhastusteenustele keskendunud firma ISS, kus töötab mitusada puudega inimest.

Avalikust sektorist on tema sõnul eeskuju võtta Harju maakohtu registriosakonnast, kus teadlikult võeti tööle erivajadusega inimesi arhiveerijateks.

"Häid eeskujusid on nii ehitusettevõte, kui kaubandusettevõetete seas," tõdes Haukanõmm ja lisas, et rohkem on nende seas ettevõtteid, kelle emafirma on välismaal.

Haukanõmm ei ole nõus seisukohaga, et tööandja kohandab töökoha erivajadusega inimsele sobivaks alles siis, kui inimene on tööle võetud. "Puuetega inimesed on väga suured planeerijad, nad väga täpselt uurivad, kas kohas, kuhu nad kandideerivad on lift või kaldteed. Kui seda pole, nad ei hakka kandideerimagi, kuigi tahaksid," rääkis Haukanõmm.

Haukanõmm leidis, et kuigi meil on kandideerimisel kõik inimesed võrdsed, siis positiivset diskrimineerimist võiks siiski olla ja tööandja peaks juba värbamiskuulutuses märkima, et kandideerima on oodatud ka erivajadusega inimesed.

"Isegi kui nad kandideerivad, on nad nõrgemass positsioonis, sest tööandjatel on hirmud ja nad ei ole valmis kandma täiendavaid koormusi näiteks pikema väljaõppeaja peale," tõi Haukanõmm näite ja lisas, et riik peaks siin tegema tööandjatele soodustusi.