DELFI VIDEO: Peaprokurör Savisaare materjalide lekitamisest: tegemist on vääritu, ebaõige ja ebaprofessionaalse käitumisega

 (58)

Riigi peaprokurör Lavly Perling mõistab Edgar Savisaare kriminaalmenetluse toimikute lekkimise hukka, kuid möönab, et head seadusandlikku lahendust taoliste juhtumite vältimiseks ei ole.

Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil Edgar Savisaare kriminaalmenetluse raames kogutud piiratud juurdepääsuga andmete lekkimist ajakirjandusse ning õiglase kohtupidamise tagamist.

"Minu kui peaprokuröri ülesanne oli ennekõike arutada parlamendiga teemat, millised on need meetmed, mida rakendada tulevikus, et selliseid lekkeid edaspidi ei juhtuks. Ja kindlasti viia komisjoni lauale need argumendid, mille kaudu kinnitada seda, mida tegelikult ka Postimehe ajakirjanik on juba korduvalt kinnitanud, et need andmed ei pärine õiguskaitseasutusest — ei pärine prokuratuurist ega kaitsepolitseiametist,” kinnitas riigi peaprokurör.

Perling rõhutas, et kriminaaltoimiku koopia 28 köites anti kätte kaitsjatele vastavalt seadusele juba mai lõpul. "Kuidas iga kaitsja on oma kaitsealusele neid materjale tutvustanud, tuleb küsida kaitsjate käest, kuid see isikute ring, kellel on tänaseks päevaks juurdepääs toimikule, on väga suur."

Peaprokurörkinnitusel pole kahe ja poole aasta jooksul, mil riik on kriminaalmenetlust läbi viinud, mitte ükski tõend avalikkuse ette ilmunud. “See on prokuratuuri üks kindel põhimõte, et tõendeid ei avaldata väljaspool kohtusaali, ja sellest on lähtutud ka antud juhul.”

Seotud lood:

Perling märkis, et prokuratuur viib alati läbi sisejuurdluse, kui on väiksemgi kahtlus, et keegi on pahatahtlikult edastanud informatsiooni. “Ka antud juhul oleme siiski igaks juhuks viinud läbi järelevalvemenetluse, et tuvastada, kas on keegi uudishimust või millestki muust vaadanud käesoleva menetluse materjale, ja seda tuvastatud ei ole.

Saan kinnitada, et igal juhul on tegemist ühe vääritu, ebaõige ja minu meelest ebaprofessionaalse käitumisega.
Lavly Perling kriminaalasja materjalide lekitamisest

Peaprokurör ei julgenud spekuleerida, kellele võiks kriminaalasja materjalide lekitamine kasulik olla. “Küll aga saan ma kinnitada, et igal juhul on tegemist ühe vääritu, ebaõige ja minu meelest ebaprofessionaalse käitumisega.”

Õiglane kohtupidamine on Perlingu hinnangul siiski võimalik, sest menetlust viib läbi professionaalne kohtunik. “Küll aga me oleme öelnud, et see võib kahjustada näiteks süütuse presumptsiooni. Selles suhtes on kindlasti süüdistatavatel tänasel päeval oma kaitsjate kaudu võimalik pöörduda tsiviilkohtusse oma õiguste kaitseks. Samamoodi on võimalik pöörduda ka andmekaitse inspektsiooni, kui nad näevad, et vajalik on täiendav õiguste kaitse,” pakkus Perling.

Muudatused seadusandluses pole hea lahendus

Õiguskomisjoni istungil räägiti erinevatest võimalustest, mida saab taoliste lekete vältimiseks seadusandlikul tasandil teha. “Kui vaadata, mida reaalselt oleks võimalik teha, siis paratamatult sellised piirangud on seotud kas kaitsja õiguse vähenemise või vähendamisega, mida ei saa pidada headeks lahendusteks,” sõnas Perling.

Istungil arutleti ka selle üle, kas täiendavalt kriminaliseerida mingisugust tegevust, näiteks kas tõendite avaldamine meedias enne kohtumenetlust võiks olla kuritegu. “Ka seda ei pea ma ühiskonna laiemas kontekstis mõistlikuks lahenduseks. Pigem taandub teema eetika ja väärtuste küsimusele, et iga organisatsioon ja sealjuures ka ajakirjandus, et me kõik peame mõistma seda, et meil ongi ühiskonnas erinevad rollid, ning selle rolli täitmisel me peame arvestama teiste ühiskondlike rollidega ja sellest lugu pidama.

Perlingu hinnangul ei ole prokuratuuril ülemäära palju võimalusi taolisi lekkeid vältida, kuid veel kord saab üle vaadata infotehnoloogilised võimalused, et lekkeid minimaliseerida. “Kuid ka siin tuleb öelda, et tänases kiiresti arenevas infoühiskonnas neid lekkeid ka infotehnoloogiliste lahendustega, nagu ütlevad eksperdid, lõplikult ära pole võimalik hoida arvestades pahatahtlikku inimfaktorit. Sest kui me paneme peale printimis- ja kopeerimiskeelu, jäävad alles fotoaparaadid, ja käsikirjaline ümberkirjutamine ning ikkagi selle avaldamine sotsiaalmeedias või kuskil mujal,” leidis peaprokurör.

Riigikogu õiguskomisjoni istungil osalesid komisjoni liikmete ja peaprokuröri kõrval ka kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, siseminister Andres Anvelt ja justiitsminister Urmas Reinsalu.