"Eesti on teinud valusaid reforme kogu 23-24 aasta jooksul," rääkis Kotka. Mehe sõnul pole ükski neist suurtest reformidest tulnud ilma suurema muudatuseta ja kõik reformid võiks võtta kokku ühe lausega: innovatsioon läbi valu.

"Näiteks ID-kaart, mis oli kõigile kohustuslik, kuid mille reaalne kasu sündis alles neli-viis aastat pärast selle tehnilise innovatsiooni elluviimist. Ja alles kümme aastat hiljem näeme tõelist selle tehnoloogia võidukäiku," sõnas Kotka.

Veel meenutas ta digiretsepti loomise algusaegu, mil selle arenduse kohta palju halba leiti ja kajastati. "Kas me üldse enam kujutame ette elu ilma selle tehnoloogiata?" küsis Kotka.

Kolmanda näitena tõi Kotka välja eKooli. "See oli vist 2002, kui kõiki õpetajaid sunniti kasutama eKooli. Vanemad õpetajad väga ei näegi seda kirbukirja ekraanil, aga näe – enne palka välja ei maksta, kui kõik ained ja hinded on süsteemi kantud, see oli väga valus."

Kotka rääkis, et tehnoloogia on aidanud meid edasi ja küsimus on, kas sellised tehnoloogiaarendused on veel võimalikud. Kotka hinnangul on küll.

Näiteks hakati üle-eelmisel aastal mõtlema varimajanduse ja maksupettuste probleemi lahendamisele, kuna nii IMF-i kui maksuameti enda hinnangul oli käibemaksu puudujääk üle 200 miljoni euro, mis on suurem summa kui kulub aastas politsei- ja piirivalveameti ülal pidamisele.

Niisiis leiti, et parandada tuleb ettevõtetelt kogutava info hulka, kuid kuna see reform rikkus põhiseadust, siis pani president Toomas Hendrik Ilves sellele veto peale. "See ristikäik on olnud valusamaid," rääkis Kotka.

Kotka kõneles, et me kipume jääma kinni sellesse, et kui miski toimib, kas üldse peaks seda muutma. Mehe soovitus kokkuvõtteks oligi seetõttu: "Rohkem julgeid mõtteid, suuri mõtteid!"